"To-day, our loyal city will bear her part in celebrating an occasion destined in the future annals of these provinces to be marked as a red letter day for all time." Nii kuulutas välja Globe ajaleht Kanada liitumisest 1. juuli 1867.
Torontos, Bathurst Commons kohas, esinesid kuninganna sõdurid (praegune Honest Eds ja ümbruskond). Queens Pargis toimus õhupallide lahti laskmine; sinna kutsuti õhtul vaatama kõige "vägevamat" ilutulestikku pasunakoori saatel.Kokku liitusid Kanada provints (Ontario ja Quebec) ja Briti asulad New Brunswick ja Nova Scotia. Kokkuleppe oli juba tehtud 1866. aga kinnitati kuninganna Victoria poolt veebruaris 1867. Prince Edward Island ei liitunud kuni 1873, kuigi seal toimus 1864. Charlotterowni Konverents.
Globe ajalehes 1867. arvestati Kanadas olemas umbes 3, 816, 688 million elanikku. Pealinna vahetati mitu korda Kingston, Toronto ja Montreali vahel; lõpuks valis kuninganna Victoria Ottawa 1857. Parlamendi hoonete ehitamine algas samal aastal ja esimene osa sai valmis 1865.
Sõna Quebec tuleb Algonquian päritolust ja tähendab "kus jõgi kitseneb". Huvitav on, et alguses prantslased kutsusid seda maad Kanadaks; britid nimetasid seda Quebec 1763. Ontario päritolu on Iroquois keelest ja tähendab "ilus vesi"; see nimetus läks maksma 1. juulil 1867.
Jacques Cartier hakkas 1535. kasutama Kanada (Kanata), mis tähendab "küla" Huron-Iroquois keeles. Mitu varianti arutati, nagu New Britain, Borealia, Cabotia, Laurentia, Columbia, Norland, Transatlantia.
Kõige naljakamad olid Tuponia (The United Provinces of North America) ja Efsiga (England, France, Scotland, Ireland, Germany, Aboriginal lands).
And who would have thought that it was Sir Sandford Fleming, engineer and inventor of the standard time zone, that would give Canada its national symbol from his Threepenny Beaver Stamp? Issued in 1851 by the province of Canada, it is considered to be Canada's first stamp.
