Sookolli Saladus

Hüpassaare raba vara hommikul.....link

"Mõõda õõtsuvat sood ja lagedat raba elas üks muretu olend. Rebasest veidike vähem, siilist ivake suurem. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. See oli sookoll." Aino Perviku seletus.

See väikene olend ilmub tuntud aegadel, tuttavates kohtades. Üks neist on Soomaa, tema sünnimaa. Jaaniööl, kui leegitsevad lõkked ja kõlab rahvalaul, ärkab ta sügavast unest ja hillib vaikselt ringi. Tihti nähekse teda laukasoos hommikul pesemas, sooja päikse käes päevitamas. 

Sookollil on oma söögituba, mille nimi loomilikult on "Sookolli Söögituba". Sellel on ka oma võrguleht, otsige siit. Mida leida? Nõgesesuppi, rabapadat ja kuusekasvu jooki. Kui see ei täida, saate juurde tellida karaskit või porgandipirukat. Ja magustoiduks? Kodust kohupiimast pirukat või ka omakorjatud jõhvika torti! 

Kas soovite metsaolenditega varahommikul kohtuda ja tema menüüd maitsta? Seda võite ette tellida tuntud olendi käest, kes toob isegi kohale, kui ilusti küsitakse gtema käest!

KUS? Suure-Jaani Muusikafestival
23. juuni, kell 03

Hüpassaare soosaar

Päikesetõusukontsert

ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ja soo-orkester

solist Toomas Vavilov (klarnet)

Kavas : Mozart, Saar, Ernesaks, Tormis, Grieg

Saate ka jalutada mõõda Hüpassaare matkarada  Mart Saare maja juurest, kulgeb loogeldes puude vahel ja turnides mööda kummuli paisatud juuremätastest. Umbes 4 km pikkune rada viib meid algul läbi siirdesoometsa ja jõuab siis rabasse ehitatud laudteele. Näete raba kauneimaid ehteid – selgeveelisi rabalaukaid, mille puhas vesi kutsub janu kustutama. Laudtee viib esimese lauka juurde, kus Mart Saar olevat ujumas käinud.

Ja muidugi toredat olendit - aga ärge edasi rääkige, see on Sookolli saladus!

Hüpassaare talu Soomaal on 100!

Kas Debussy või Saar?

Mart Saar, tuntud eesti helilooja, sündis Hüpassares, Soomaal, 1882.a Isa oli Suure Jaanis orelimängija ja Mart hakkas juba väikse poisina seda proovima, hiljem käis Peterburis koolis ja võttis tunde Rimski-Korsakovi käest. Teda inspireerisid Debusssy ja Skrjabin; ta soovis eesti rahvamuusikat sajandivahetuse muusikaga kokku põimida

Ssaar elas ja õpetas Tartus. Aastal 1921.- tulekahju! Koduga hävisid hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Kolides Tallinnasse, Saar tegutses peamiselt heliloojana, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii saatjana kui ka improvisaatorina.

Aastal 1932.a sai Hüpassare talu omanikuks ja kolis sinna, kus loodus teda inspireeris, kus ta kirjutas enamik oms teost.

Ester Mägi, Saare õpilane, on kirjutanud: "Mida tähendas Saarele Hüpassaare, seda märkasin eriti kevaditi. Ikka sagedamini hakkas ta sellest rääkima. Unustamatud muljed on mul esimesest külaskäigust Hüpassaarde.

Seal alles nägin, kuidas ta oli kokku kasvanud oma kodujuurtega. Kohtusime õhtul, kui ta tuli koju oma tavaliselt metsamatkalt - reibas, särav, pruun ja metsahõnguline, paljajalu ning valgeis toorsiidist pükstes ja särgis kui piduline. Järgnevail päevil näitas ta mulle uhkuse ja vaimustusega oma metsi ja puid, käisime rabas käsikäes, sest ta kartis, et teen ettevaatamatu sammu ja vajun laukasse, istusime metsas mahalangenud puudel, rääkisime, aga rohkem vaikisime."

Hüpassare talu, ehitatud 1911.a Foto: Elmo Riig, Sakala

Sakala ajaleht kirjeldab 31. peetud Lepakosest;

«Lepakose lugemised» algatas Lepakoselt pärit põllumajandusprofessor Jaan Lepajõe, kes korraldas aastatel 1992―1999 suviti koduloo- ja rahvuskultuuriteemalisi talusümpoosione. Neid peeti nii Lepakosel, Hüpassaares kui heliloojate Kappide majamuuseumis Suure-Jaanis.

Sel aastal toimub talumuuseumis hoone 100.a juubel. Järgmisel aastal peetakse Mart Saare 130.a sünnipäeva; ootame kavat!