Noorte tervitus Eestile üle mere!

Sama meri mis meid lahutab nende sõnadega meid ka ühendab...

Valged kajakad kisavad rannal
Punapäikese loojangu eel,
Tuulekeerises jõuavad randa
Valged lained, mis murduvad teel.

Meri on, meri jääb, meri olema peab,
Laine laksudes rannale lööb.
:,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin,
Lained mürinal randuvad siis. :,:

Tuntud Kihnu Virve laulu “Mere pidu” esitasid TES Täienduskooli 6. klassi õpilased Heli Tenno juhatusel Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel 22. veebruaril. Nii tore oli kuulda noortelt kuulsat eesti merelaulu ja mõtelda Leitnant Markus Alliksaare kõnele, kus ta rõhutas Eesti riigi rasket sündi 93. aastat tagasi.

Need on ka mälestussõnad langenutele, kes maal või merel meie vabaduseks võitlesid: "Näkineiu, sa punud mul pärga, Merelainete sügavas vees, Vesiroosidest punutud paelad, Minu ümber sa armutult seod."

Küsime Kihnu Virve käest, miks ta neid sõnu kirjutas?

"Meri on tahtnud mind omale võtta päris mitu korda. Ma püüdsin ju kala, paadis oli kaks naist ja nõutasime võrke meestega kõrvu. Kord, kui maru meite paadi ümber lõi, pääses mu kaaslane kergemalt, kuid mul oli kõvasti tegemist, et hullunud mere haardest lahti saada. Vee all käis silme eest läbi terve elu, kuid eks mu elutahe oli ikka nii suur, et kangutasin end veest välja. Ega ma pärast seda merele nii väga enam kippunudki, sest hirm oli jätta meite kolm last emast ilma.

Ühel ööl, kui kõik teised juba magasid, võtsin lauluvihiku ja kirjutasin jutiga loo merest, mis on, mis jääb ja olema peab. Pealkirjaks sai “Mere pidu”. Alati, kui ma seda laulu laulan või kuulen, tuleb mulle meelde see uppumine. Ju siis polnud minu aeg minna, sest saatusel oli varuks teine plaan. Olen talle selle eest, et ta mulle nii palju toredaid aastaid on kinkinud, väga tänulik." Allikas: Pärnu Postimees.

Vaikne meri Kihnu rannal

 Elu 24 nimetab Virve Elfriede Kösterit Eesti ainsaks superstaariks. Tugev 83. aastane on kirjutanud üle 200 laulu, kuigi ta nooti ei tunne. Loeme artiklist:  "Mark Soosaar meenutab, et kui ta 1986. aastal koos Virvega võikavõitu autoõnnetuse üle elas, siis tegi Virve esimese asjana haiglas teadvusele tulles õnnetusest laulu." Eks vanasõna ole õige - laul teeb rinna rõõmsaks, ka inimese nooreks. Elagu Eesti hing!

Juhan Aavik or Johannes Aavik?

Two famous Estonian cultural figures, one was a composer, conductor and professor; the other a linguist, professor and translator who reformed the vocabulary and grammar of the Estonian language.

Juhan or Johannes Aavik, which one:

1. was born in Estonia, died in Stockholm, Sweden?

2. studied in the Russian Empire?

3. was commerorated on an Estonian postage stamp?

4. wrote the song we sing at many Estonian functions:
    "Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani,
     armas isamajakene, meeles minul alati"?
5. wrote the songs „Melanholia“ (Melancholy) and „Üksildus“ (Solitude)?

  

Answers:

1. Both.

JUHAN AAVIK: born January 29, 1884 in Holstre, Viljandimaa; died November 27, 1982 in Stockholm.

JOHANNES AAVIK: born December 8, 1880 in Randvere, Saaremaa; died March 18, 1973 in Stockholm.

2. Both.

JUHAN AAVIK  graduated from the Saint Petersburg State Conservatory with a degree in composition in 1911. He had also studied the trumpet and completed his coursework in 1907.

JOHANNES AAVIK studied at the Historical and Philological Institute in Nezin, Ukraine from 1903 - 1905. (He received his Doctorate in Philology in 1910 from the University of Helsinki.)

3. Neither, although Juhan Aavik's student Gustav Ernesaks appeared on the 100th anniversary of his birth in 2008.  December 8 , 2010 marked the 130th anniversary of Johannes Aavik's birth - maybe for the 150th anniversary, a stamp would be issued?

4. Juhan Aavik wrote the music for this folk song, which was published in the 1925 Children's Songbook collection.

Check Raamatukoi for interesting antique books.

5. These poems, written by Johannes Aavik, were set to music by Veiko Tubin and performed by the Tallinna Linnateater and Mari-Liis Lill at the conference celebrating the 130th anniversary of his birth. On the left you can see some of the words Johannes Aavik created.

Läbi sahiseva lume

Kena jõuluehte saanud iga metsapuu.

:,: Seda ilus vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu.:,:

Sõida rutta, saanikene, koju kirikust,

:,: Läbi luha, üle kingu, mööda männikust.:,:

Kodus pannil jõuluvorstid särisevad ju, 

:,: Kodus ootvad kingitused, ootab jõulupuu.:,:

Seda laulu on koolides, kirikutes ja kodus tihti kuulda; viimasel ajal lauldakse "Läbi lume sahiseva." Kui otsida laulu juuri, leiame et "Läbi sahiseva lume" ilmus esmakordselt noodikirjas 1924. aastal väljaandes Eesti laul, kogu üldiselt lauldavaid laule, seatud kahele häälele / kogunud ja seadnud Voldemar Tamman ja Juhan Aavik, sõnade autor Julius Janson.  

Laste jõulu-album. Jõulu-jutud, pildid ja laulud, ilmunud Tartus 1926.aastal.
Autor(id): Illustraator: Richard Kivit, H. Lehepuu jt.

Sisukord:
* Püha öö - J. Mohri jõululaul (F. Gruberi viis)
* Ilmar ja Linda jõulutaadi juures - Ch. Wirtzeniuse jõulujutt
* Jõulumees - J. Bergmanni jõululaul (J. Aaviku viis)
* Jõuluõhtu Ülejõe talus, jõulujutt, ainetel (V.T.)
* Jõulupuul - A. Reinwaldi jõululaul (J. Aaviku viis)
* Noor kaubapakkuja, jõulujutt, ainetel (V. T.)
* Jõulud tulevad - A. Reinwaldi jõululaul (V: Tammani viis)
* Kuusk - O. Lutsu jõulujutt
* Oh sa rõõmulik - J. Falki jõululaul (Sitsiilia viis)
* Jõulud sahvris - P. Dehmeli jõulujutt
* Läbi sahiseva lume - J. Jansoni jõululaul ( J. Aaviku viis)
* Jõuluõhtu metsas - Anni Svani jõulujutt
* Jõulukingitused - Fr. Kamseni jõululaul (J. Aaviku viis)

Kes oli helilooja J. Aavik,
kas Juhan või Johannes Aavik?

(J. Aavik kirjutas ka “Hoia Jumal, Eestit, meie kodumaad”)

Pimedas on valge

Hiljuti ilmus peagu kuueaastase pausi järel Hanna Liina Võsu uus plaat «Pimedas on valge», mis tuletab meelde möödunud aasta lumerohket talve. Muusika soojus eemaldab tuulehoogude erevat talve ja asetab kuupaistelisi valged ööd. Singlit saab kuulda siit: «Väljas on külm sel ööl».

Album on salvestatud koos keelpillikvartetiga Prezioso ja koosneb ka ingliskeelte tuttavate lauludega «What Child is This», «Let It Snow». Kaasa laulab Jaan Tätte laulule «On üks rada». Tõesti ilus "vokaali põnev ja jazz’ikõlaline saatemuusika". Lugeda saab rohkem siit.

Hanna Liina Võsa esineb detsembris:
15.12 - Võru kultuurimaja Kannel teatrisaal
16.12 - Tartu Vanemuise teatri väike saal
22.12 - Viljandi Pärimusmuusika ait
25.12 - Viimsi Püha Jaakobi kirik
26.12 - Kuressaare kultuurikeskus
27.12 - Tallinna Jaani kirik

About Hanna Liina Võsa

"Look at Me, I'm Sandra Dee." Many of us remember this line from the Broadway musical and 1978 movie Grease.  But did you know that these words were also spoken by the 21 year old Hanna Liina Võsa in the lead role of Sandy? She was chosen out of a field of 1000 hopefuls and performed in 38 cities (including Toronto) in a ten month tour across North America in 2003. Read the Estonian version here and the Toronto story here. Photo: Jarek Jõepera

Hanna Liina has also played lead roles in a number of top musicals in Estonia, including "The King and I" (Tuptimi),  "Little Shop of Horrors" (Audrey), "West Side Story" (Maria), "Phantom of the Opera" (Christine) and "My Fair Lady" (Eliza). She also played Penny in the Finnish version of "Hairspray" in Helsinki. Read more about her upcoming performances and shows here.

One of her teachers was Ave Kumpas, the early childhood education music teacher and co-creator of the ETV show "Laulukarussell" - a televised talent show for kids under 16. Some of the contestants have represented Estonia at the Eurovision festival, others have become stars - Liisi Koikson, Gerli Padar, Hando Nahkur, Hanna-Liis Nahkur and Kerli Kõiv, to name a few!

Ave Kumpas and her daughter Jana Silma have recently released a wonderful book and 2 CD collection of 40 songs for children ages 2 to 8:  Väikese lapse laulud 2. Available at the Magic Islands library!

Sauna taga tiigi ääres...

Seda lugu Mikust Mannist, juba kaua lauldud on. Saunast, tiigist, vanast pannist, laulu kangelaseks konn.
Aastad möödunud, uued ajad, igal mehel majas vann. Mälestusest konna pojast, pann vist lõhki löödud on.
Miku asus Kanadasse, Manni elab USAs. Oma kaunist lapsepõlvest, nad nüüd nõnda laulavad.



Igal suvel reisivad endised Mikud Mannid Jõekääru ja Seedrioru suve laagritesse tagasi koos oma lastega. Ettevalmistuseks tuleb talgutel palju tööd teha, et pannid ja vannid, tared ja tiigid korras on. Siinsed talgupildid on võetud Jõekäärul 12. juunil aga lisatud on talgute mälestused 30. aastat tagasi. Kas voodid pole tuttavad?

Kuigi taevast valas paar korda hoovihma, tuju oli mõnus ja palju tööd sai tehtud. Lastele nii meeldis traktori sõit, et raske oli koju lahkuda. Lõunasöögiks oli hästi maitsev toit: klimbi supp ja pitsa rullid, sidroni mahl ja riisipuding. Koosviibimine kaaseestlastega oli tore ja mälestusrikas; ootame lastele sama põnevaid mälestusi ja sõpru! Siit leiate veel infot Jõekäärust.

Eesti sõna talgud on sama päritoluga kui soome-rootsi talko. Soome keeles on see ühiskondlik töö kutsutud talkoot, vene keeles toloka ja taani keeles dugnad. Huvitav on, et Cherokee keeles on ka sama mõte sõnale gadugi.

Inglis keeles leiame tihti barn raising või bee, mida kasutati Ühendriikides juba 1795. Vale mõte on, et näidis tuleb mesilaste koostööst. Vanades sõnastikkudes on leida, et aluseks on vana inglise keele sõna bean-been ("help from neighbours"), mis sai oma alguse ladina keele bene (palve, hea tegu).

Kaunid Kontserdid Käsmus - mis ilm on?

Kaunid Kontserdid Käsmus 08.-15. juuni 2010

Käsmu Meremuuseumi tagune rand,
Viru Folgi Ingmani Merelava koht

Otseülekanded kuupäevadel toimuvatest kontsertidest internetis Käsmu kanalil mms://tv.eenet.ee/kasmu

Esinevad:
08.06 Marko Matvere ja Mustlasvanker
09.06 Jaak Joala 60. juubelikontsert
10.06 Tõnis Mägi ja Chalice
11.06 Ultime Thule ja Jäääär
12.06 Birgit Õigemeel, Uku Suviste ja Noorkuu
13.06 L. Saatpalu, P. Rebane ja R. Tafenau
14.06 Maarja-Liis Ilus, Rein Rannap ja keelpillikvartett Prezioso
15.06 Eesti filmimuusika õhtu

Mustlasvankri kaunid kõlad Käsmus juuni 2010

Django Reinhardt sündis Belgias mustlase päritolust ja kolis noorelt Pariisi elama. Ta mängis algul viiulit, siis õppis banjo-kitarri, millega ta kuulsust teenis. Mida paljud ei tea, ta oli tulekahjus ennast nii vigastanud, et mängis soolosid ainult kahe sõrmega. Arstide arvamusel polnud tal lootust jalutada, aga imed juhtuvad! Reinhardt asutas koos tuntud viiuldajaga Stephane Grapelliga keelpillide džässbändi Hot Club de France 1934 aastal, mis oli suureks inspiratsiooniks Raimond Valgrele.

Valgre ise polnud veel pakkunud välja oma kuulsaid lugusid, nagu Muinaslugu muusikas”, mis ilmus alles 1939 aastal. Ta oli hea pillimees ja hakkas 1937 aastal mängima Viru kohvikus trumme ja klaverit, siis ka laulma. Huvitav on teada, et ta kirjutas orkestri jaoks ka plaatidelt lugusid maha, näiteks Reinhardti soolod, mida ta mängis mitte kitarril, vaid klaveril või akordionil. Valgre häälest pole mingit plaati aga ta pidavat kõlama kui Bing Crosby.

Marko Matvere on kuulus eesti näitleja ja lavastaja aga ta on juba ammust ajast olnud huvitatud mustlaste muusikast. Maikuu lõpul Pärnus Café Grandi väljamüüdud muusikasalongis ta kandis ette Mustlasvankri kava vaimustatud publikumile, siin on jutt. Tähed teavad on Matvere laul "Les Misérables", osas Javert.

Öö, sünge ja pime.
Ma kõnnin su kannul, patune mees, langenud mees.
Issand, ma vannun: me kohtume taas,
kord me kõik sinu ees, kord me kõik sinu ees.
Sa kõnnid hämarail teil,
mu samme Looja ent seab.
Kelle maailmas valitseb õiglus,
kasu saama peab.
Tean, et kui langeb sabaga täht,
see tõotab vaid head.

Käsmu ranna kavas on laule operettidest, vene romansse, rahvalikke lugusid, Balkanimaade muusikat ning maailmakuulsa mustlaspäritolu kitarrivirtuoosi Django Reinhardti loomingut.

Eurosvision hopefuls 2011?

EWOKS vs OORT. which one will get through?

Ewok Karaoke from Rob Tyler on Vimeo.

Eurovision on üks kõige populaarsematest kultuurilistest televisiooni saadestest maailmas. Arvamused on, et saade on kogunud üle 100 millioni kuni 600 millioni vaatajaid viimaste aastate jooksul. Võistlus avati 1956 aastal nimega "Eurovision Grand Prix" Luganos, Šveitsis. Seitse riiki võtsid osa (Šveits võitis). Ajaga nimi muutus Le Grand-Prix Eurovision de la Chanson Européenne", lõpuks jäi lihtsalt Eurovision Song Contest.

Some famous Eurovision winners are:

ABBA
- won Eurovision in 1974 with their hit "Waterloo". They tried the year before with "Ring, Ring" but didn't get through the Swedish finals.

KATRINA AND THE WAVES (UK)
- won in 1997 with one of their hits "Love shine a light"; the release of their other hit "Walking on Sunshine" celebrates 25 years.

CELINE DION
- won for Switzerland in 1988 with "Ne Partez Pas Sans Moi" (Don't Leave without Me). She also recorded a German version of it called "Hand in Hand".

Eurovision 2010 and Siren

Malcolm Lincoln Siren

Laval liigub ta nagu David Bowie, laulab nagu Robert Plant, teeb muusikat, nagu ise tahab, ega karda enam isegi Mihkel Rauda. Robert Juhkental poleks uskunud, et Eesti Laulu finaali pääseb. Jutt on siin.

The Estonian entry for the 2010 Eurovision is Malcolm Lincoln, a duo consisting of Robin Juhkental (voice and electronics) and Madis Kubu (bass), with their song Siren, written by Robin Juhkental and backed up by a quartet, Manpower 4. The band was started in the fall of 2009 and got its name from an incorrect answer to a question on the Estonian version of the Who Wants to be a Millionaire? game show - the president's name was Abraham Lincoln. Estonians do have a sense of humour!

Malcolm Lincoln draws inspiration from groups such as Joy Division, Depeche Mode, Voxtrot and Style Council, among others. An unexpected winner in the Eesti Laul contest, they have been competing in Oslo but did not reach the semi-finals.

Eurovision 2010 results...and the winner is...

Lena Meyer-Landrut from Germany Lena was born in Hanover, Germany. She is the granddaughter of Andreas Meyer-Landrut, the Estonian-born West German ambassador to the Soviet Union in Moscow from 1980 to 1983 and 1987 to 1989.

She received the highest number of points from televoters and juries from the 39 countries participating in this year's edition of Europe's Favourite TV-show! Germany managed to gather 246 points altogether, followed by maNga from Turkey with 170 points and Ovi & Paula Selling from Romania who collected 162 points.

This is NOT the winning song! THIS is "Satellite" and here are Alvin and the Chipmunks - gotta love those guys!!

Hedvig Hanson

Kohtumistund (Meeting Hour) 2008

Hedvig Hanson is a colourful, unconventional Estonian Jazz singer. This CD was produced with Estonian and Finnish musicians: Kristjan Randalu, Ara Yaralyan, Ahto Abner, Abdissa Assefa, Andre Maaker, Jukka Eskola and Siim Aimla. Hedvig usually performs with Andre Maaker on guitar; their music is a mix of modern jazz, rhythm & blues, soul and world music.

Here are Hedvig Hanson and Siiri Sisask discussing Siiri's latest CD "11", an understated and also unconventional compilation, which appeared in May 2009.

Laura Junson, who wrote the music to "Kes sind on näinud", is also a great singer. Here is one of her tracks, Kodumaa.

Võlu muusika ja sõnad

Võlusaared (Magic Islands) on uus Toronto Lasteaia ja Täienduskoolide raamatukogu nimi, mida esitas 1. keelekümbluse klassi õpilane August Jalakas nime valimise võistlustel. See nimi tuletab meelde kohti, mis asuvad maa ja taeva vahel, kuhu saab rännata kujutlusvõimedega.

Siiri Sisask (the word means nightingale) has captured the essence of Estonia with this song...what magic is in this mountainless land, with its seemingly never-ending forests and miry swamps, where the night eats up the day, and the day that swallows up the night...what land is this? She is one of Estonian pop music’s most intriguing and beloved stars, with a style that defies classification. Eclectic is a word that comes to mind. Who else could record both Eric Clapton’s Tears in Heaven and Led Zeppelin’s Stairway to Heaven? This is her latest release from 2009, "11"; she alone plays the piano, without her usual partner Kristjan Randalu.

Mis maa see on?
Siin pole ühtgi mäge,
Vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge,
Ja kummalised nende laululood.
Mis maa see on?
Kord öö sööb ära päeva,
Kord päev on nõnda pikk, et neelab öö.
Ühtmoodi mõlemad siin mööda läevad.
Kui võõras puhkab, kohalik teeb tööd.