Mustlasvankri kaunid kõlad Käsmus juuni 2010

Django Reinhardt sündis Belgias mustlase päritolust ja kolis noorelt Pariisi elama. Ta mängis algul viiulit, siis õppis banjo-kitarri, millega ta kuulsust teenis. Mida paljud ei tea, ta oli tulekahjus ennast nii vigastanud, et mängis soolosid ainult kahe sõrmega. Arstide arvamusel polnud tal lootust jalutada, aga imed juhtuvad! Reinhardt asutas koos tuntud viiuldajaga Stephane Grapelliga keelpillide džässbändi Hot Club de France 1934 aastal, mis oli suureks inspiratsiooniks Raimond Valgrele.

Valgre ise polnud veel pakkunud välja oma kuulsaid lugusid, nagu Muinaslugu muusikas”, mis ilmus alles 1939 aastal. Ta oli hea pillimees ja hakkas 1937 aastal mängima Viru kohvikus trumme ja klaverit, siis ka laulma. Huvitav on teada, et ta kirjutas orkestri jaoks ka plaatidelt lugusid maha, näiteks Reinhardti soolod, mida ta mängis mitte kitarril, vaid klaveril või akordionil. Valgre häälest pole mingit plaati aga ta pidavat kõlama kui Bing Crosby.

Marko Matvere on kuulus eesti näitleja ja lavastaja aga ta on juba ammust ajast olnud huvitatud mustlaste muusikast. Maikuu lõpul Pärnus Café Grandi väljamüüdud muusikasalongis ta kandis ette Mustlasvankri kava vaimustatud publikumile, siin on jutt. Tähed teavad on Matvere laul "Les Misérables", osas Javert.

Öö, sünge ja pime.
Ma kõnnin su kannul, patune mees, langenud mees.
Issand, ma vannun: me kohtume taas,
kord me kõik sinu ees, kord me kõik sinu ees.
Sa kõnnid hämarail teil,
mu samme Looja ent seab.
Kelle maailmas valitseb õiglus,
kasu saama peab.
Tean, et kui langeb sabaga täht,
see tõotab vaid head.

Käsmu ranna kavas on laule operettidest, vene romansse, rahvalikke lugusid, Balkanimaade muusikat ning maailmakuulsa mustlaspäritolu kitarrivirtuoosi Django Reinhardti loomingut.