Surnuaiapühad Torontos ja Tormas

Eestlastel on pikk ja ilus traditsioon suve algul pühitseda surnuaiapühi, kus kogutakse kalmistusele lahkunuid mälestama ja haudasid koristama. Tihti on muusikaline ansambel ka mängimas, siin Toronto Peetri koguduse noorte orkester Inga Piia Korjuse juhatusel 1978. Mount Pleasant kalmistul. Viimati esines Voldemar Gustavsoni puhkpillide orkester jaanipäeva eel pühapäeval Mount Pleasanti ja Yorki kalmistutel, jutt on Eesti Elus. Teenisid õpetaja Kalle Kadakas ja uus Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe.

Üle Eesti toimuvad samal ajal suve kuudel ka surnuaiapühad, siin on luteri kirikute kava. Pühade päritolu arvatakse ortodoksidelt. Tartu Maarja kiriku kroonikas on leida esimese surnuaiapüha pidamist 29. juunil 1858. Eesti Genealoogia Seltsi 2006. ajakiri kirjeldab ka "kalmistutel leiduvat arhitektuuripärandit ja hauatähiseid, mis on käsitööoskuse ja kunsti arenguloo osa ning meenutada kalmistutele maetud silmapaistvaid isikuid".

Pekka Erelti jutus loeme, et "pärast Vabadussõja võitu püstitati ajaloolase Mati Straussi andmetel Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki.

Torma kalmistul, kus toimus 27. juunil kalmistupäev, leidub ka Vabadussõjas langenute mälestussammas. Esimese Kalevipoja kujundas soome arhitekt Ivari Anttila; monument püstitati juunis 1923. ja avati jumalateenistusega puhkpillide ansambli saatel.

Kui nõukogude väed tulid Eestisse 1940. põõrati kuju näoga läände, Saksa okupatsiooni ajal keerati tagasi paika, 1944. keerati veelkord näoga vastu läände. Lõpuks nõukogude poolt tuli käsk purustada 26. oktoobril 1948. sammas lõhkeainega. Siin on jutt kuidas kalmistuvaht Karl Mägi korjas sambajäänused kokku ja mattis maha. Täpselt 40. aastat hiljem kaevati välja sambatükid, koos leitud Kalevipoja kuju peaga, ja viidi Torma kiriku müüri äärde mälestuseks nõukogude purustasmitööst. Siin on osad näha.

Torma surnuaeda on maetud Adam Jakobson (Carl Robert Jakobsoni isa), kes 1848. koos Georg Julius Schultz-Bertramiga asutas esimese eesti pasunakkoori. Jakobson oli Torma köster-koolmeister, kes sündis Haanja lähedal Võrumaal, aga asus Torma elama 1844. Ta kirjutas ”Monni armastuse sanna mängo ja laulosöbradele”, "Tallorahva Süddamerõmust", "Josep Haideni ellokäik". Jakobson sai laulu- ning mängukoorijuhina väga tuntuks kogu kihelkonnas ja naaberkihelkondadeski. Kahjuks suri ta 40. aastaselt 1857.

Virumaa.ee:
Torma pasunakoori (asutaja Adam Jakobson) protokolliraamatutest loeme huvitavaid arve tema algusest. Aastakümnete jooksul on soetatud selliseid instrumente: kolm flööti, kaks oboed, 13 klarnetit (A, B, C, ES), neli fagotti, üks inglissarv, neli metsasarve, üks bassettsarv, kaks kornetit, neli trompetit, üks tenor, kaks tuubat, üks triangel ja kaks suurt vaskkerega trummi. Võib arvata, et neid instrumente ei kasutatud korraga, üheaegselt.