Friday, February 11, 2011

Heljo Mänd - Juubilar

Täna, 85 asatat tagasi sündis Narvas tuntud lastekirjanik Heljo Mänd. Silja Paavle kohtus autoriga tema kodus Nõmmel ja kirjutas toreda artikli Heljo Mänd: arsti juures käisin viimati 15 aastat tagasi. Eks see vist ole pika elu saladus, koos elurõõmu ja töövaimuga!

Loeme, et:

"Igal aastal ilmub tema sulest päris mitu raamatut ja pooleligi on neid mitte üks või kaks, vaid ikka rohkem. Praeguse ja eelmise juubeli vahele mahub lausa rekordaasta – siis ilmus tal ühe aastanumbri sees 11 raamatut." Ime. Aga kirjanik tõuseb iga päev kell viis hommikul ülesse ja hakkab kirjutama. Ja niimoodi on temalt ilmunud umbes 150 teost!

Mis on elus oluline?
"Ükskõik, mis elus ei juhtu, oluline on leida igast päevast mingi rõõmutera. Masenduses ei tohi magama minna," kinnitab ta.

"Oi-oi-oi!" hakkab Käärimees Naksti uuesti soiguma. "Ja mina ei kuulnud sind! Lasksin oma käärid nii nüriks minna, et neid ei saagi enam teritada! Suvelaulu valgus tegi nad pudedaks. Valgus ja headus on kõige hullem rooste. Oi-oi-oi, mida pean tegema?"

Esme Kassaki artiklis Heljo Mänd kirjutab elust enesest läbi südame leiame, et autor kirjutab käsitsi oma töid. Aga parema käega, sest "Põhiliselt kirjutan ma käsitsi. Läbi südame," ütleb ta. Pärast siis tipib ta ümber masinal.

Kuigi Karu Mõmmi on lastekirjanduse tuntud tegelane ja seda teemat on Heljo eluaeg kirjutanud, on ilmunud temalt ka palju romaane täiskasvanutele. Loeme edasi:
Ausus vaatab vastu ka vaatamata proosavormile ühes kolmest uhiuuest juubeliraamatutest «Lind-naine / Tuvide koloonia». See lühidate memuaaridega raamat koosneb kahest kirjaniku sõnul kirjapildis ja tundelaadilt erinevast raamatuosast, kus esi- ja tagakaanelt algavad lood saavad keskel kokku. "Ma ise arvan, et ma olen tuvi ja terve mu suguvõsa on tuvid," ütleb ta sellest kaunist raamatust kõneledes.

Kümme aastat tagasi kirjutas Krista Kivisalu ajakirjas Pere ja Kodu  juubilari kohta killukese elust:

Kadunud näitleja
Armastatud luuletaja on hariduselt hoopis raamatupidaja. “Aga ega ma deebeti-kreediti vahet ei tee,” tunnistab ta heledalt naerma puhkedes. Pärast kooli lõpetamist suunati Heljo erialasele tööle, kus tal tuli tolle aja seaduste järgi töötada kolm aastat. “Ma ei suutnud arvelaual kaht tulpa ka kokku lüüa – uni tuli peale!” Kuid korraliku töötajana kontrollis Heljo iga oma arvutust ja – iga kord tuli vastuseks erinev arv...
Siis loodi Eesti Riiklik Teatriinstituut. “See oli minu võimalus raamatupidaja ametist ära saada,” jutustab Heljo. Õhinaga küsis ta pearaamatupidajalt luba õppima minna ja sai sapise vastuse: “See, kes mõtleb teatri peale, ei saa olla raamatupidaja!”  

Aga teatrikool talle ka ei sobinud ja kui talle tütar sündis, tuli Heljo poole teise aasta pealt ära - talle sündis tütar. Ta hakkas väheaaval kirjutama; riimipaar päevas teeb  kuu jooksul luuletuse. Tore eesmärk teistele noortele emadele!

Soovime Heljo Männale palju, palju õnne ja loodame ikkagi tema raamatuid ja luuletusi nautida! Saadame ka laulu, mida tuletaks talle Suvelaulu meelde:

No comments:

Post a Comment