Jõulutaadi kaks laata

Briti päevaleht The Telegraph valis Tallinna jõuluturu Euroopa 13 parima sekka, lugeda saab siit. Aga sel aastal toimub Tallinnas samal ajal kaks laati.

Rotermanni kvartali Jõuluturg

Foto: Viktor Vesterinen

Rotermanni väljakule on kohale pandud umbes 40 jõulumaja.Iga päev alates 19. novembrist kuni 9. jaanuarini on avatud traditsionaalne Eesti Jõuluturg. 

Seal on leida Eesti käsitööd ja kingitusi, sooja sööki ja jooki kui ka meelelahutuse muusikat. Lastel ja vanematel on võimalus proovida kinke valmistada.

Igal nädalalõpul toimub tasuta lasteetendust „Nõiutud piparkoogid“, lisaks mitmed kontserdid. Siin on kava.

Jõululaat Raekoja platsil.

foto: Toomas Huik

"Viimased üheksa aastat Raekoja platsil jõuluturgu korraldanud firma Event Masters ei võitnud uut konkurssi ning avab 19. novembril oma turu Rotermanni kvartalis. Samal ajal toimub aga tavapärane jõuluturg ikka Raekoja platsil." Siin on jutt.

Tuntud Eesti pikem jõulupuu on paigal, mida ümbritsevad müügimajakesed täis käsitööd, kuuseehteid ja muid kingituste võimalusi.

Saab nautida Eestipäraseid jõulusööke  ja jooke; laste huvi äratavad kindlasti ikka loomad. Turule tuuakse jänkud, kitsekesed, lambatalled, ponid ja haned, keda saab toita. Nädalalõppudel toimuvad muusikalised etendused.

Kohal on loomulikult ka jõuluvana, kes tõi kaasa põdraema ja tema kaks sel aastal sündinud poega. Nad puhkavad päkapikumaja kõrval aias, kus lapsed saavad neid tervitada.

Aga kas pole Jõuluvanal raskem sel aastal, peab ju olema kahel Jõululaadal samal ajal!

Jõulukuused - Christmas Trees

Kus on kõige pikem jõulukuusk sel aastal, Tallinnas, Tartus või Torontos?

Tallinna jõulukuusk

Toronto jõulukuusk

Tartu jõulukuusk

Tallinna raekoja väljakule paigutati kuusk Harjumaalt Kõue vallast Ardust Nõmme talu maadelt. Jõulupuu valiti kuue kandidaadi seast ja raepressi varasema teate järgi on Ardu küla kuusk 27–30 meetrit kõrge.

Tartu raekoja platsi imekaunis jõulupuu toodi linnast ligikaudu 40 kilomeetri kaugusel asuvast Naelavere külast. Umbes 16 meetri kõrgune kuusk valiti välja 11 pakkumise seast.

Toronto Nathan Phillips Sqaure'i kaunistab tavaliselt 19 meetri kõrgusega kuusk mis tuuakse Keswickist Welleri talust. Sel aastal raekoja platsi renoveerimise tõttu on puu pikkus vaevalt 9 meetrit. Age pole uue linnapea süü - Rob Ford ei pooldanud projekti, nüüd son liiga hilja seda muuta!

Missugune on Sinu lemmik? Which is your favourite Christmas tree?

Juhan Aavik or Johannes Aavik?

Two famous Estonian cultural figures, one was a composer, conductor and professor; the other a linguist, professor and translator who reformed the vocabulary and grammar of the Estonian language.

Juhan or Johannes Aavik, which one:

1. was born in Estonia, died in Stockholm, Sweden?

2. studied in the Russian Empire?

3. was commerorated on an Estonian postage stamp?

4. wrote the song we sing at many Estonian functions:
    "Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani,
     armas isamajakene, meeles minul alati"?
5. wrote the songs „Melanholia“ (Melancholy) and „Üksildus“ (Solitude)?

  

Answers:

1. Both.

JUHAN AAVIK: born January 29, 1884 in Holstre, Viljandimaa; died November 27, 1982 in Stockholm.

JOHANNES AAVIK: born December 8, 1880 in Randvere, Saaremaa; died March 18, 1973 in Stockholm.

2. Both.

JUHAN AAVIK  graduated from the Saint Petersburg State Conservatory with a degree in composition in 1911. He had also studied the trumpet and completed his coursework in 1907.

JOHANNES AAVIK studied at the Historical and Philological Institute in Nezin, Ukraine from 1903 - 1905. (He received his Doctorate in Philology in 1910 from the University of Helsinki.)

3. Neither, although Juhan Aavik's student Gustav Ernesaks appeared on the 100th anniversary of his birth in 2008.  December 8 , 2010 marked the 130th anniversary of Johannes Aavik's birth - maybe for the 150th anniversary, a stamp would be issued?

4. Juhan Aavik wrote the music for this folk song, which was published in the 1925 Children's Songbook collection.

Check Raamatukoi for interesting antique books.

5. These poems, written by Johannes Aavik, were set to music by Veiko Tubin and performed by the Tallinna Linnateater and Mari-Liis Lill at the conference celebrating the 130th anniversary of his birth. On the left you can see some of the words Johannes Aavik created.

Läbi sahiseva lume

Kena jõuluehte saanud iga metsapuu.

:,: Seda ilus vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu.:,:

Sõida rutta, saanikene, koju kirikust,

:,: Läbi luha, üle kingu, mööda männikust.:,:

Kodus pannil jõuluvorstid särisevad ju, 

:,: Kodus ootvad kingitused, ootab jõulupuu.:,:

Seda laulu on koolides, kirikutes ja kodus tihti kuulda; viimasel ajal lauldakse "Läbi lume sahiseva." Kui otsida laulu juuri, leiame et "Läbi sahiseva lume" ilmus esmakordselt noodikirjas 1924. aastal väljaandes Eesti laul, kogu üldiselt lauldavaid laule, seatud kahele häälele / kogunud ja seadnud Voldemar Tamman ja Juhan Aavik, sõnade autor Julius Janson.  

Laste jõulu-album. Jõulu-jutud, pildid ja laulud, ilmunud Tartus 1926.aastal.
Autor(id): Illustraator: Richard Kivit, H. Lehepuu jt.

Sisukord:
* Püha öö - J. Mohri jõululaul (F. Gruberi viis)
* Ilmar ja Linda jõulutaadi juures - Ch. Wirtzeniuse jõulujutt
* Jõulumees - J. Bergmanni jõululaul (J. Aaviku viis)
* Jõuluõhtu Ülejõe talus, jõulujutt, ainetel (V.T.)
* Jõulupuul - A. Reinwaldi jõululaul (J. Aaviku viis)
* Noor kaubapakkuja, jõulujutt, ainetel (V. T.)
* Jõulud tulevad - A. Reinwaldi jõululaul (V: Tammani viis)
* Kuusk - O. Lutsu jõulujutt
* Oh sa rõõmulik - J. Falki jõululaul (Sitsiilia viis)
* Jõulud sahvris - P. Dehmeli jõulujutt
* Läbi sahiseva lume - J. Jansoni jõululaul ( J. Aaviku viis)
* Jõuluõhtu metsas - Anni Svani jõulujutt
* Jõulukingitused - Fr. Kamseni jõululaul (J. Aaviku viis)

Kes oli helilooja J. Aavik,
kas Juhan või Johannes Aavik?

(J. Aavik kirjutas ka “Hoia Jumal, Eestit, meie kodumaad”)

Pimedas on valge

Hiljuti ilmus peagu kuueaastase pausi järel Hanna Liina Võsu uus plaat «Pimedas on valge», mis tuletab meelde möödunud aasta lumerohket talve. Muusika soojus eemaldab tuulehoogude erevat talve ja asetab kuupaistelisi valged ööd. Singlit saab kuulda siit: «Väljas on külm sel ööl».

Album on salvestatud koos keelpillikvartetiga Prezioso ja koosneb ka ingliskeelte tuttavate lauludega «What Child is This», «Let It Snow». Kaasa laulab Jaan Tätte laulule «On üks rada». Tõesti ilus "vokaali põnev ja jazz’ikõlaline saatemuusika". Lugeda saab rohkem siit.

Hanna Liina Võsa esineb detsembris:
15.12 - Võru kultuurimaja Kannel teatrisaal
16.12 - Tartu Vanemuise teatri väike saal
22.12 - Viljandi Pärimusmuusika ait
25.12 - Viimsi Püha Jaakobi kirik
26.12 - Kuressaare kultuurikeskus
27.12 - Tallinna Jaani kirik

About Hanna Liina Võsa

"Look at Me, I'm Sandra Dee." Many of us remember this line from the Broadway musical and 1978 movie Grease.  But did you know that these words were also spoken by the 21 year old Hanna Liina Võsa in the lead role of Sandy? She was chosen out of a field of 1000 hopefuls and performed in 38 cities (including Toronto) in a ten month tour across North America in 2003. Read the Estonian version here and the Toronto story here. Photo: Jarek Jõepera

Hanna Liina has also played lead roles in a number of top musicals in Estonia, including "The King and I" (Tuptimi),  "Little Shop of Horrors" (Audrey), "West Side Story" (Maria), "Phantom of the Opera" (Christine) and "My Fair Lady" (Eliza). She also played Penny in the Finnish version of "Hairspray" in Helsinki. Read more about her upcoming performances and shows here.

One of her teachers was Ave Kumpas, the early childhood education music teacher and co-creator of the ETV show "Laulukarussell" - a televised talent show for kids under 16. Some of the contestants have represented Estonia at the Eurovision festival, others have become stars - Liisi Koikson, Gerli Padar, Hando Nahkur, Hanna-Liis Nahkur and Kerli Kõiv, to name a few!

Ave Kumpas and her daughter Jana Silma have recently released a wonderful book and 2 CD collection of 40 songs for children ages 2 to 8:  Väikese lapse laulud 2. Available at the Magic Islands library!

Mardisandid hiilivad Eestis täna õhtul!

Mardipäeva pühitsetakse Eestis homme aga täna õhtul jooksevad lapsed tänavatel ringi. Kuulake, mida nad hüüavad...ega ole kemps või komm? Vaadake www.lastekas.ee, sealt leiate veel toredat vaatamist!

Tutvustame: Veskitont Niglas

Veskitont Niglas
Juhani Püttsepp
Kunstnik Mare Hunt
Kirjastus "Ilmamaa" 2001, 64 lk.

Jaani äratas unest see, et keegi teda õlale patsutas. Mees kiskus kuube rohkem üle pea, kuid nõudlik patsutus kordus.

Jaan tõusis istukile. Keegi hingeldas pimedas kuskil lähedal. Jaan kuulis jälle vilistavat köhimist ning siis seletas ta silm ööpimeduses ka köhijat ennast. See seisis kohe ta kõrval – tume kogu, läkastamisest lausa lookas.

"Minu nimi on Jaan, elan Kasaritsa külas Liiva talus, aga kes sina oled?" küsis Jaan unesegaselt, kuid siiski üpris valju häälega.

"Niglas," kostus vastuseks kaeblik lapsehääl.
Nüüd hakkasid Jaani silmad pimedaga harjuma. Ta nägi, et end Niglaseks nimetanu on tõesti päris mitte mees, vaid poisikese mõõtu – väga kummaline olevus.
“Nagu nahkhiir,” tuli Jaanile esimene mõte pähe.” (lk. 14)

Selles toredas jutus tutvume mitte veidra, jubeda vereimejaga, nagu nüüdsel ajal populaarsed tegelased on, aga hoopis haige saja kaheteistkümne aastase tondiga, nimega Niglas. Lapsena sündis ja suri ta hingamishaigusest samas Kütioru veskis, kuhu ta tondina elama jäi. Iga seitsme aasta tagant muutub ta inimeseks, aga siis piinavad teda rasked kõhahood ja hingamisraskused. Oodates vanematega kokkusaamist, sehkeldab ja segab veskimeest Aleksandrit, kaheksakümne viie aastast möldrit, kes taipab, et eks ikka mingi tont veskis tegeleb. Muidugi keegi teda ei usu.

Kuni ühel mahedal hilisuve õhtupoolikul sõitis talumees Jaan Kütioru veskile, kaasas neli kotti rukkiteri jahvatamiseks. Aga, õnnetus, koprad, kenad loomad, olid jämeda puuga tee koju kinni pannud! Peremees Aleksander oli linna sõitnud. Mida muud teha, kuid veskis ööbida - koos tondiga!


Niglas, the Ghost in the Mill
Written by Juhani Püttsepp
Illustrated by Mare Hunt

Halloween is almost here, pumpkins are everywhere and children are picking out their scary costumes: vampire, goth or ghost?

In this non-traditional ghost story, a young boy suffering from asthma tries to convince a local farmer, who has dropped by with some bags of rye to grind, that he is a one hundred and twelve year old mill ghost who needs medical help. It seems that every seven years the ghost turns into a boy for one night.

Farmer Jaan is skeptical; he is a no-nonsense kind of guy, almost seventy, with no children of his own. But was it chance that made a tree topple across the road and block his way home, forcing him to spend the night at the mill? He is really a kind man and decides to try an unusual approach: a visit to the witch Laine, who lives in the dark forest.

Will she be able to help him or will he turn into a ghost again? This is a wonderful story that would help kids get over their fears, of both witches and spooks in the night, as well as doctors and needles.

Juhani Püttsepp has dedicated this book to children suffering not only from asthma, but also other childhood diseases. It has been performed as a play and is based on a true story. There really is a mill in Kütiorg valley on the banks of the Iskna River called Küti Mäeveski, operated by a miller named Aleksander Zupsman, who is now ninety-five years old. And the author did meet a witch, living in the forest, who really does use herbs to treat ailments.

Kütioru Mäeveski

Kaheksakümne viie aastane Aleksander oli tööd Kütioru veskil alustanud juba pool sajandit tagasi, kui oma rukkikotte tõi siia veskile Jaani isa. Tookord seisis samal Kütioru läbival Iskna ojal järjest kaksteist veskit ja kõigile neile jätkus jahvatustööd. Nüüd käis vaid üks veski. lk.5, Veskitont Niglas.

Sellel aastal pühitses Aleksander (Ale) oma 96.elu aastat. Lasva valla suve teatelehes oli järgmine kuulutus:








Aleksander päris veski oma onu Oskari käest 1947.aastal ja lasi 1957. elektrivoolu sisse panna. Huvitav on, et ta on proovinud üle kümne aasta elektri jõudu vee vooluga asendada, mida ta pole veel suutnud teha. Probleemid tekivad äravajunud maailma-raskest turbiinikastist, kobraste nobeda töö tõttu. Asi pole lihtne ega odav.

Autor Juhani Püttsepp kohtas Aleksandriga enne Veskitont Niglase ilmumist; siin on lugeda tema kirjeldus, 1999. aasta suvel Tartu Postimehes:

"Tipp-topp turbiinikasti tuleb kümnetonniste tungidega veel natukene tõsta ja sinna kive alla panna, samuti pealejooksurenni lagunenud põhi ja küljed betoneerida,» peab Zupsman plaani. «See on väike töö ja mul on ka mõni mees abiks.»

Aga töö oli palju raskem kui alguses paistis ja turbiinikast sai töstetud ainult viis sentimeetrit. Praegu jahvatab veski ikka elektrivooluga edasi, ühe tonni vilja kahe tunni jooksul.

Suurte firmade jahvatustööd kontrollib arvuti. Kõige juhtivam firma, nagu Tartu Veski, on võimeline jahvatada 240 tonni nisu ja 150 tonni rukist päevas.

Kuidas püsib siis ikka väike Mäeveski? Igivana õige musta leiva soov!

«Inimesed tahavad harilikku maaleiba, ostavad seda kümne pätsi kaupa, poeleib on liiga valge,» selgitab 45-kiloseid jahukotte autosse upitav Varov. Hämaras veskikeldris askeldav jahutonti meenutav Olev Varov kiidab Zupsmani tööd ja odavat hinda. Tonni hind on Zupsmanil 120 krooni, Antsla lähedases Vastsekivi veskis aga näiteks 550 krooni.

Kütiorust sõidab Varov jahuga tagasi Kuldresse, kus väike pagaritööstus küpsetab Restu rukkileiba Tartu turule.

Kütiorg (Hunter's Valley) on Võrumaal,
Haanja Looduspargis.
Vaadake, kas leiate:

1. Suur Munamägi (Baltikumi kõrgem koht, 318 m kõrge)
2. Võru linn (Võrumaa pealinn, 14, 000 elanikku)
3. Küti Mäeveski (asub Kütiorus, Eesti suurim ürorg, 70 m sügav)
4. Rõuge Suurjärv (Eesti sügavaim järv, 38 m)
5. Kasaritsa, Jaani talu küla (67 elanikku)

Eesti giidist:
Enne Liivi sõda oli Kasaritsa Vastseliinale alluv vakus. Poola võimu ajal rajati aastatel 1588-92 mõis (Kazaric, hiljem Alt-Kasseritz); Uue-Kasaritsa (ka Vastse-Kasaritsa) mõis (Neu-Kasseritz) rajati 17. sajandil nüüdse Kose aleviku ja Verijärve küla maale.

Teeme juttu...Astrid Lindgren

Noorte raamatukogu Võlusaared algab uue tegevus aasta pakkudes lugemist ja vaatamist noortele kui ka vanadele. Sive jooksul meie Toredad Targad Naised tegid hoolega tööd; nüüd jagame nende avastused ja arvamused.

Raamatukogu Võlusaared soovitab algkooli ja keskkooli noortele:

Kati Pariisis

Astrid Lingren

Kaane kujundanud Artur Jurin

Sinisukkk 2001, 182 lk

Kati elab oma sõbranna Evaga Stockhomis. Ta hakkab abielluma

Lennartiga ja kolmekesi lähevad Pariisi pulmi pidama. Raamat on rohkem reisi kirjeldus, et kus on see koht ja mis muljed nendel selle kohta on ja kuidas nad kolmekesi suhtlevad ja keda nad seal kohtavad.Minu meelest sobiks vanemale lugejale, peamiselt naissoost. Palju huvitavat tegevust ei ole mis noormeestele meeldiks. Huvitavalt on kohtade nimed eesti keeles. Lugeja Piret Komi arvamas.

Kui olete Pariisis vasakul kaldal käinud ja prantsuse elu maitsnud, siis kindlasti pakub see raamat huvi. Abiellupaar sõidab väikse autoga Rootsist Parsiisi, nende sõbranna aga lendab järele. Kui kokku saavad hakk

avad külastama tuntud kohti, nagu Eiffeli torn, Invaliidide kuppelkirik ja Louvre. Eva proovib samal ajal lugeda Baudelaire'i Les fleurs du mal, aga kuna prantsuse keel pole tal veel selge ja tegevust palju, saab ainult seda mainida Lennartile. Nende koos külastused ja oma vahel suhtlemised on naljakad, Tõelline jutt, nagu tõeline elu, algab kui jõuavad tagasi Rootsi. Kas noorpaar suudab tavalise eluga hakkama saama? Lugeja Tiina Jenkins arvamus

Samas saarias on olemas:

Kati Ameerikas

Astrid Lindgren

Kaane kujundanud Artur Jurin
Sinisukkk 2000, 164 lk

Aasta on 1950, sõda Europas on lõppenud ja Katil on võimalus reisida Ameerikasse. Aga sel ajal algab Kore

a sõda ja Ameerikal on tegemist oma rahvusprobleemidega. Kuidas Katil meeldin, mida ta arvab? Tuleb lugeda, palju on mõtelda ja võrrelda meie ajaga. Raamat sobiks rohkem vanematele teismelistele.

Raamatukogu Võlusaared soovitab algkooli ja lasteaia vanustele:

Bullerby lapsed

Astrid Lindgren

Sinisukk 2008, 80 lk

Pildid joonistanud Ilon Wikland

Bullerby on maakoht Rootsis, kus asub kolm talu. Lugu on kuuest lapsest, last, kolm tüdrukut ja kolm poissi, kes on umbes sama vanused. Nad mängivad kodus, teevad tööd ja käivad koolis. Nad teevad toredad tükke ja siis tuleb pahandust palju.

lon Wiklandi kaunite illustratsioonidega lasteraamatus leidub Lastepäev Bullerbys, Kevad Bullerbys ja Jõulud Bullerbys.

Raamatukogus on saada lühendatud Bullerby jutt alg lugejatele, 32 lehekülge, Sinisukk 2000. Pildid on joonistanud Katrin Engelking ja laused on väga lihtsad.

Muinastulede öö Eestis

28. augustil süüdatakse mere ääres taas muinastuled

Veebiportaal Mereblog.com koos Rannarahva kojaga kutsuvad 28. augustil kõiki taas mere äärde, lihtsalt randa või sadamasse, et süüdata lõke või küünal ja osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst. Siin on rohkem lugemist; vaadake kaarti.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud mitu tuhat aastat, vajadusel andsid nad lõketega märku oma naabritele ja meresõitjatele. Selle meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul randadesse, et süüdata tuled ja tähistada muinastulede ööd.

Kogunemiskohtade ja tulede süütajate kohta oodatakse infot veebilehel Muinastuled.ee.

Eelmisel aastal teatas Eestis 285 seltskonda, et süütavad muinastulede ööl lõkke, tulesid süüdati üle tuhande ja mere ääres viibis üle 20 000 inimese.

"Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke."

Lennart Meri, "Hõbevalge"

Viljandi Folk Festival: Frikar

The ancient Castle Hills in Viljandi will echo with the sound of ancient and modern musical intruments as 200 performers from 12 countries gather in Viljandi this weekend to celebrate the 18th annual Viljandi Folk music festival. It is one of the largest festivals in the Nordic and Baltic countries dedicated to folk music and is expected to draw over 20, 000 visitors. The theme is dance - traditional folk dance as well as improvisation - and so the motto is "Dance comes from Within" - Seest tuleb uks tants". Here is the live video feed.

Latin rhythms will mingle with Estonian bagpipes as groups from Cuba, Latvia, Bulgaria, Hungary, Norway, Russia gather in five outdoor venues and three indoor stages. The festival will last for 4 days, there will be seminars, exhibitions, night classes and..."a genuine Viking ship, fire, sails, shadows, live music. The Estonian-Ukranian folk ensemble Svjata Vatra is inviting all festival guests to the beach of Viljandi Lake to enjoy the mysterious sail shadow performance. The story that will be played on Friday night at 23:30 is based on old runo songs, the plot of which is being conveyed with the help of shadows rising from the flames." See description here.

Among the international performers is the Frikar Dance Company, founded in 2006 by Hallgrim Hansegård, one of Europe's leading acrobatic dance companies. This exciting group of 32 dancers and musicians from Norway perform routines combining Afro-Brazilian capoeira (martial arts moves) and break dancing along with contemporary and traditional Norwegian folk dance techniques. They won the Best Choreography award in the Eurovision Song Contest in 2009 for backing up the winner, Alexander Rybak, a singer and violinist.

The name Frikar (Freaker), from Old Norse, is used for "a person who does not follow the conventions of society, which are difficult to cope with. They are also good at fighting and dancing. You feel free when you do not have to follow the conventions"... Read the article from Aftenposten.

Norwegian folk dancing can be dangerous; here is a description of the Halling, which dates back to medieval times:
"Many of the halling dancers were great athletes in their communities, and became famous for their ability to dance and throw themselves high up in the air. On the other hand, records show that a fair amount of the same dancers got into trouble, and many dance sessions ended in violence and manslaughter.This may be due to the adrenaline produced during the exercise. Dancing and honour were closely connected, and the dancers competed for the prize until one of them got hurt or killed. Some dancers were executed, others were taken to prison for their use of the knife." The Halling was also used for Alexander Rybak's winning performance at Eurovsision.

So it's not difficult to see why Hansegård would attempt to direct a performance like Tidarå, an outdoor full night dance performance under a raging waterfall with 22 dancers and musicians, From Aftenposten:
Twenty feet above the falls in the narrow gorge with steep cliffs on each side hanging only dancer in the red stoffremsene. He is not attached to the line, and he has a safety net. Under him, the froth flooding large waterfall. On stage are two men from the Red Cross, ready to rescue efforts. But can they actually do something or the other if something happens here?

Frikar will be performing ‘Mjølk’ (Milk), which features a meeting between three farm-boys on their daily commute to the milk ramp. The milk-collecting van fails to materialise and the three, bored guys are left to themselves. The show focuses on the surrealism that can unfold when three restless acrobats are left with nothing to do. Which, with Frikar, could be anything! Here is the performance.

Marzipan

Recently I came across a story in Baltic Business News: the Kalev Chocolate Factory, maker of fine chocolates and marzipan for over 200 years and one of Estonia's best known brands, was sold to a foreign company. The buyer is the Finnish company Felix Abba of the Norwegian group Orkla. Read about it here.

As we Estonians do love our chocolates and marzipan, we sincerely hope that Oliver Kruuda, Member of KCF’s Supervisory Board, is correct: ”Felix Abba and Orkla is a strategic buyer with the competence and interest to develop the company and the business further”.

Can you sell the President? Of course you can! Visit the Marzipan Muuseum on Viru 4 in Tallinn for a better look! Or, check out the Kalev Marzipan Room on Pikk 16. You can learn the history of marzipan, sample and create marzipan figures at both museums. Photo by Anna Huimerind in Eesti Ekspress.

The Kalev Marzipan Room was was started by Otto Kubo, an employee of the Kalev Chocolate Factory, over 40 years ago. In 1806, Lorenz Caviezel from Switerland opened the original confectionary shop in the Maiasmokk Café building. (The Maiasmokk, owned by Kalev, is the oldest café bakery in the heart of Tallinn).

It has changed hands many times until Georg Johann Stude bought it in 1864 and expanded the business. Stude's products were popular outside Estonia: the company's marzipan figurines and handmade chocolates were in high demand at the court of the Russian tsar. Factory employees proudly note that these exclusive products are still being made according to the recipes and methods preserved from Stude's time. Read the Kalev Chocolate Factory story here.

The original Panis Martius or Marci Panis was sold in the Tallinn Town Pharmacy, Europe's oldest operating apothecary (1422). According to legends, an apprentice at the Town Pharmacy accidently concocted it as a remedy, perhaps against the plague. Jaan Kross also wrote Mardileib about this discovery.

Later in the 1500's, the Town Pharmacy would order molds from Arent Passer, a Dutch stonemason and architect who moved to Tallinn and created many beautiful stone effigies and entrance portals. The pharmacy would fashion beautiful martzipan cakes as fitting gifts for the guild masters and nobility. Photo from Eesti Instituut

Marzipan is a confection consisting primarily of sugar and almond meal. It derives its characteristic flavor from bitter almonds, which constitute up to 12% of the total almond content by weight. It is believed to originate in Persia (Iran) and was brought to Europe by the Turks; however, Hungary, Italy and Spain also lay claim to it.

In northern Europe Lübeck and Tallinn compete for its origin. It was first sold as a remedy in both cities; the main confectioners J. G. Niederegger and Kalev were both founded in 1806. Niederegger marzipan is made from 100% raw paste with 0% sugar, Lübeck marzipan is made from 70% raw paste with 30% sugar and thus corresponds to the common designation in Germany fine marzipan.

Estonian marzipan is, according to Ülle Noodapera, a pharmacist at the Raeapteek (Town Hall) drug store: "not ordinary marzipan, but one made using a medieval prescription containing 72 percent almonds and 28 percent other ingredients that we will not disclose". Read more here. It is also a traditional cure for a broken heart; one dose of the wonder drug weighs 40 grams and costs just $1.50.

If you live in Toronto or Ottawa, you can get the wonder drug. There are 2 types of Niederegger, for baking and molding, available at $30.00 per kilo at Stubbe. Or, you can buy the coloured marzipan figures. Stubbe is a family business, started by Johann Heinrich Petrus Stubbe in 1845 in Meppen, Germany. They moved to Canada in 1989 and offer classes in creating fabulous chocolates and pastries.

In Ottawa, they are located on 375 Dalhousie Street - just steps away from the Estonian Embassy. Somebody should tell the new Kalev Chocolate Factory owners!

Peter Van Loan in Estonia

Peter Van Loan, the Minister of International Trade, is in Europe from July 3 to 20. He is visiting Russia, Estonia, Bulgaria, Romania and Slovenia to promote Canada’s competitive advantages and highlight progress toward a Canada-European Union comprehensive economic and trade agreement.

What sort of impact will the EU-Canada deal have on Canada?

Van Loan: Canada is the first developed country with which the EU is negotiating a free trade deal. The free trade pact will offer Canada a market with a population of 500 million that includes 27 countries with an economic output of over $16 trillion. from Eesti Elu

"The Comprehensive Economic and Trade Agreement is projected to boost two-way trade and investment between Canada and the EU, Canada's second-largest trading partner, by up to 20 per cent, adding $12 billion a year to Canada's wealth by 2014.

The proposed deal, which would be the first ever between developed countries that is to involve major investment and regulatory components as well as tariffs, is being billed by proponents as a mechanism to improve competitiveness and help governments save tax dollars on major infrastructure and transportation projects." from Global Montreal

Peter Van Loan was first elected in June of 2004, as the Member of Parliament for the new riding of York-Simcoe and was re-elected as the Member of Parliament for York-Simcoe on January 23, 2006. This riding also encompasses Jõekääru Summer Camp and is the home of JK Jazz. PVL, as he is known, also has Estonian roots on his mother's side and is related to the SL Õhtuleht writer Jaan Väljaots.

On the weekend he and his family relaxed at the farm of President Toomas Hendrik Ilves in Ärma, where his son took his first steps. Story here. and photo from Evelin Ilves' Facebook page.

On July 12, he announced "that the Canada-Estonia Youth Mobility Agreement will take effect on August 1, 2010. The agreement will help young adults between the ages 18 and 35 from Canada and Estonia to travel and gain valuable work experience in each other’s country for up to one year. " See Eesti Elu article.

Tarkade Naiste Raamatuklubi

17.juunil sellel aastal sai kokku Tarkade Naiste Raamatuklubi Ilo Maimetsa juures kodus. Klubi idee sai alguse sellest, et korrastada TES koolide raamatukogu Võlusaared.

Klubi koosolekul jaotas Tiina Jenkins valja kõigile raamatud, mis tuli läbi lugeda ja anda väike kirjeldus.

6. juulil saadi jälle kokku, aga seekord juba Eesti Majas raamatukogus. Lisaks klubi liikmetele olid kohal kooli komitee esinaine Elle Rosenberg, algkooli juhataja Liisa Soots ja algkooli õpilane Linnea Soots.

Arutasime loetuid raamatuid, milline on raskusaste ja millisele vanusele võiks raamat sobida. Linnea Soots oli suureks abiks raamatute sisu ja raskusastme hindamisel; ootame ka noorte poolt soovitusi!

Vasakult: Ilo Maimets, Leena Rosenberg, Tiina Jenkins, Linda Soolepp, Lydia Ritso-Kadai, Piret Komi, Eda Oja.

Tutvustame kooli võrgulehel raamatuid tuntud noorte kirjanikkudelt, nagu Astrid Lindgren, Heljo Mänd, Aino Pervik ja Helga Nõu aga pakume välja uusi nimesid, näiteks Sören Olsson, Üllar Saarmäe, Ottokar Domma ja Reet Made.

Kutsume kõik vanustes huvilisi külla, pakume suupisted ja otsime ideid, kuidas lugemishuvi äratada.

Raamatukogu Võlusaared on lahti suvel järgmistel õhtutel:
20. juuli, 17. august ja 31. august alates kell 7 pl.

Tulge ka!

Tallinn Keskajal: Mardileib

Mardileib, 72 lk
Jaan Kross, 2004, kolmas trükk
Joonistused Ülle Meister

1441, 21. september Tallinn. Raekoja plats 11 asub apteek, mis tegutseb tänapäeval ja kus segati rohtusid, pulbreid, salve. Sel hommikul apteekriõpilane Mart on vara ametis, tema virgad sõrmed juba 300 kuivatatud konnakoiba nöörile torganud.

Tõsine lugu algab kui neid kutsutakse appi rohtu segama raehärra Kalle tõbedele: kange kõhuvalu, sapp pähe tõusnud, ristluud tuikavad. Meeleolu olevat nii paha, et raehärra loopinud taldrikuid, õllekruuse, küünlajalgu ja isegi märkmete raamatu nendele, kes tema ette jäänud, vastu pead.

Kuna päristohtrit Tallinnas polnud, peab meister Johann arsti kohust täitma ja sapivaevale kõige efektiivsemat ja kallimat rohtu segama - mitridaatsiumi - tingimusel, et õpipoiss Mart ise ka seda sööma peab. Imerohi, mis Armeenia kuningas Mitridates ise 1500 aastat varem oli ise koostanud mürgitamise vastu (antidoot). Nii tihti võttis ta seda vastumürki, et kui proovis ennast tappa, ei tulnud ta sellega toime. Keskajal Euroopas kasutati seda katku (plague) vastu; mõnikord segati pea 65 põhiainet kokku.

The manufacture of antidotes called mithridate or theriac (English "treacle") continued into the nineteenth century. Ephraim Chambers, in his 1728 Cyclopaedia, says:

"Mithridate is one of the capital Medicines in the Apothecaries Shops, being composed of a vast Number of Drugs, as Opium, Myrrh, Agaric, Saffron, Ginger, Cinnamon, Spikenard, Frankincense, Castor, Pepper, Gentian, &c". It is accounted a Cordial, Opiate, Sudorific, and Alexipharmic". Petrus Andreas Matthiolus considered it more effectual against poisons than venice treacle, and easier to make. Late versions of the antidote incorporated dried blood or the dried flesh of lizards or vipers or Malabathrum. Pictured: Drug jar for Mithridate, by Annibale Fontana, circa 1580.

Meister Johann hakkab apteegi tagaruumis 48 põhiaineid ette lugema: sisalikukeelejahu, muumiapulber, rästikujahve, rubiinitolm....aga aevastuse hood on tal nii kanged, et pead tuleb tal savinõuga katta ja Mart ise peab mitridaatsiumi koostama.

Meister ütleb: "Võta nael elevandlihajahu...."

Ja Mart mõtleb: "Elevandilihajahu? Ehk nagu ta ütles - vandlihahu - oot-oot-oot- mis maitse sellel on? Õigus, ma mäletan küll: nagu kõvasti kopitanud kondijahu...oh ei! Ma ei võta seda elevandiluud, mina võtan hoopis midagi muud - mandlijahu!"

Ei mingeid rästikukeeli, hoopis kolm untsi kaneeli! ....Pääsukesepesi?... Oh ei, kärjemesi! Ja mitte unts vaid kaks või koguni kolm! Viiruki asemel pani ta siirupit, rubiini asmel rosmariini...jne kuni 54 ainet koos. Ja saiapatsil vajalik vastik lõhn....puudus! Kas raehärra kuulutab selle maitse järgi rohu kõlbmatuks magusaks mögaks?

Jutu lõpul selgub, kuidas suurepärase maitsega leib nii meelitas linnarahvast, et hakati kutsuma seda Mardileivaks. Mardilaevadega viidi seda Riiasse ja Königsbergi, kuni Piiskop Henricus ise seda himustas ja pani ladina keeles nime martipanis, ehk martsipan.

Tallinna Raeapteek on vanemaid järjepidevalt tegutsevaid apteeke Euroopas, esmakordselt nimetatud 1422. Alates 1583 juhtis apteegi tegevust Johann Burchardt; tema nimelised järglased Johann II-X jätkasid aastani 1913. Foto: V. Haamer www.wifi.ee

Tallinna keskaja päevad kestavad 8. juuli - 11. juuli 2010. Raeapteegis toimuvad igal õhtupoolikul ravimtaimeteadus ja küünalde tegemine. Siin on videopilte näha. Pildil pettur kaupmees häbipostil kinni Raekoja platsil. Fotod: A. Mikkor ja V. Haamer.

Proovida võib ise ka!

Estonia in 1867

Estonia in 1867 did not exist as a separate entity; together with the northern part of Latvia, it was known as the Russian imperial province of Livonia and was administered by the German Baltic nobility. Pictured are rusty 5 penny coins from the time of Alexander II.

According to the census of 1881, the population of this province was 881,455, of which about 90 percent declared Estonian nationality, as stated by Toivo Raun in Estonia and the Estonians. The majority of the urban elite were German until the mid-1880's, when Russian officals began to stream in.

The 1860's saw the beginning of the National Awakening Movement. Lydia Emilie Florentine Jannsen, better known as Lydia Koidula, published her most important colection of peoms, Emajõe ööbik (The Nightingale of the Emajõgi) in 1867. A poem from this collection, Ema süda (A Mother's Heart) has become a national classic song and often sung on Mother's Day; the music was written by Robert Theodore Hanson in 1882.

She also assisted her father Johann Voldenar Jannsen with Pärnu Postimees, the first Estonian langauge newspaper, which he had started in 1857. Jannsen also wrote the words to Mu isamaa, mu õnn ja rõõm in 1848, which was performed in the first song festival in 1869 and became the national anthem in 1920.

Also in 1867, Carl Robert Jakobson published the Estonian speller “Uus Aabitsaraamat, kust wiiekümne pääwaga lugema ja kirjutama wõib õppida”, New Spelling Book. Learn to read and write Estonian in 50 days. He also published started an Estonian language newspaper, Sakala, in 1878.

Interestingly, Heinrich Laakmann, an Estonian printer and publisher of German descent, opened the first Estonian bookstore in Tartu in 1867. He also printed many of the Estonian language newspapers, such as Eesti Postimees, Eesti Põllumees, Meelejahutaja and published the works of many nationalistic figures.

It is important to note that in 1866, after an assassination attempt on Czar Alexander of Russia, the censorship reforms of 1855 that had given Koidula’s father a window to start Postimees were reversed. Pre-publication censorship was re-imposed and literary freedom was curtailed. This was the political and literary climate when Koidula started to publish; ultimately, it lead to the Czar's death - he was shot in March 1881 by the terrorist organization People's Will.

1867 - George Brown and Junius

Canada 1867

One of the Fathers of Confederation was George Brown, who also happened to be the founder of the The Globe and Mail, today Canada's largest national most and influential daily newspaper. It started as The Globe in 1844 and merged with Sir John A. Macdonald's The Mail and Empire (1872) in 1936.

The two men were also national politicians and actively disliked each other. Macdonald, a conservative, was elected as Canada's first Prime Minister in 1867 and Gorge Brown, a liberal and member of the Reform Party, ran unsuccessfuly in 1867 in both federal and provincial elections.

George Brown chose a quote from Junius as his motto for The Globe, which is still present today: "The subject who is truly loyal to the Chief Magistrate will neither advise nor submit to arbitrary measures".

Junius was the pseudonym of an English writer who frequently wrote letters to the Public Advertiser in England from 1769 to 1772 to inform the public of their historical and constitutional rights and liberties as Englishmen, as well as pointing out where these rights had been infringed. The same types of letters were written in Scotland by Henry Mackenzie to the Edinburgh Herald in 1790 and 1791. In the United States, Junius letters were published in the New York Journal from October 1787 to April 1788 by Robert Yates.

Junius (Marcus Junius Brutus Caepio, 85 BC – 42 BC) was, of course, the protégé who helped to kill Caesar and was a symbol of resistance to strong centralized power.

George Brown was a strong supporter of Representation by Population and helped found the Anti Slavery Society in Canada after the Fugitive Slave Act was passed by the US Congress in 1850.

Ironically, he was shot in 1880 in his office at The Globe by a disgruntled employee, who had recently been fired, a year earlier than Czar Alexander II of Russia. Read the story here. Brown died in his home, located near the Grange and the future Art Gallery of Ontario, a few months later. This house was also featured on the HBO series Ghost Trackers.

1867 - Kanada või Tuponia?

"To-day, our loyal city will bear her part in celebrating an occasion destined in the future annals of these provinces to be marked as a red letter day for all time." Nii kuulutas välja Globe ajaleht Kanada liitumisest 1. juuli 1867.

Torontos, Bathurst Commons kohas, esinesid kuninganna sõdurid (praegune Honest Eds ja ümbruskond). Queens Pargis toimus õhupallide lahti laskmine; sinna kutsuti õhtul vaatama kõige "vägevamat" ilutulestikku pasunakoori saatel.

Kokku liitusid Kanada provints (Ontario ja Quebec) ja Briti asulad New Brunswick ja Nova Scotia. Kokkuleppe oli juba tehtud 1866. aga kinnitati kuninganna Victoria poolt veebruaris 1867. Prince Edward Island ei liitunud kuni 1873, kuigi seal toimus 1864. Charlotterowni Konverents.

Globe ajalehes 1867. arvestati Kanadas olemas umbes 3, 816, 688 million elanikku. Pealinna vahetati mitu korda Kingston, Toronto ja Montreali vahel; lõpuks valis kuninganna Victoria Ottawa 1857. Parlamendi hoonete ehitamine algas samal aastal ja esimene osa sai valmis 1865.

Sõna Quebec tuleb Algonquian päritolust ja tähendab "kus jõgi kitseneb". Huvitav on, et alguses prantslased kutsusid seda maad Kanadaks; britid nimetasid seda Quebec 1763. Ontario päritolu on Iroquois keelest ja tähendab "ilus vesi"; see nimetus läks maksma 1. juulil 1867.

Jacques Cartier hakkas 1535. kasutama Kanada (Kanata), mis tähendab "küla" Huron-Iroquois keeles. Mitu varianti arutati, nagu New Britain, Borealia, Cabotia, Laurentia, Columbia, Norland, Transatlantia.

Kõige naljakamad olid Tuponia (The United Provinces of North America) ja Efsiga (England, France, Scotland, Ireland, Germany, Aboriginal lands).

And who would have thought that it was Sir Sandford Fleming, engineer and inventor of the standard time zone, that would give Canada its national symbol from his Threepenny Beaver Stamp? Issued in 1851 by the province of Canada, it is considered to be Canada's first stamp.

Canada Day - mida teha?

1. juuli on Kanada sünnipäev! Alexander Muir kirjutas selle laulu Kanada provintside liitumisel aastal 1867. ja seda lauldi mitteametlikult hümnina mitu aastat. Siin on hümni jutt.

"O Canada" on Kanada hümn, mida Quebeci Lieutenant Governor Théodore Robitalle volitas 1880. jaanipäeva peoks. Calixa Lavallée kirjutas muusika Sir Adolphe-Basile Routhier luuletusele, mida tõlgiti alles inglis keelde 1906. Robert Stanley Weir kirjutas sama viisile 1908. uue luuletuse inglis keeles; seda uuendati paar korda, viimati 1980. Prantsus keele sõnad on samad. "O Canada" on lauldud hümnina alates 1939. aga kinnitati kuninganna poolt 1. juuli 1980.

Mida teha Toronto linnas? Siin on soovitused toronto.com poolt...

Dream in High Park hosts a full day of free activities that the whole family can enjoy. A carnival-themed site will be present on the grounds, with live music, games, activities and yummy treats like cake, pizza and cotton candy (weather permitting). Guests also have a chance to meet the Dream cast before they provide a free performance of Shakespeare's Romeo and Juliet.

Harbourfront hosts a series of festivities for all ages to celebrate the nation's birthday. This year guests can play schoolyard games from around the world, and see the work of many Canadian performers, from musicians to circus jugglers. The evening winds down with a free show courtesy of hometown rock n' roll heroes, The Sadies. Click here to view the up-to-date schedule for Canada Day.

The Toronto Ribfest attracts more than 100,000 visitors each year. Presented by the Rotary Club of Etobicoke, the fest lures folks in with live music, succulent ribs, beer tents arts and crafts show as well as carnival rides and more for the kids. All the meat you can eat for free!

The annual Toronto Waterfront Festival is an opportunity to view the city’s beautiful waterfront landscape and learn a little background on its history. As its main focus, the festival features the Tall Ships Challenge, where several large ships from all over the world come to Toronto’s harbour to race through the waters. Attendees get to witness these beautiful ships and learn their history as they compete in the international contest.

Tasuta ilutulestikud: Free Fireworks Displays
Downsview Park (kell 10)
Centennial Park (kell 10)
Ashbridge’s Bay (kell 9:30)
Stan Wadlow Park(kell 10:15)
Mel Lastman Square (kell 10:15)

Surnuaiapühad Torontos ja Tormas

Eestlastel on pikk ja ilus traditsioon suve algul pühitseda surnuaiapühi, kus kogutakse kalmistusele lahkunuid mälestama ja haudasid koristama. Tihti on muusikaline ansambel ka mängimas, siin Toronto Peetri koguduse noorte orkester Inga Piia Korjuse juhatusel 1978. Mount Pleasant kalmistul. Viimati esines Voldemar Gustavsoni puhkpillide orkester jaanipäeva eel pühapäeval Mount Pleasanti ja Yorki kalmistutel, jutt on Eesti Elus. Teenisid õpetaja Kalle Kadakas ja uus Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe.

Üle Eesti toimuvad samal ajal suve kuudel ka surnuaiapühad, siin on luteri kirikute kava. Pühade päritolu arvatakse ortodoksidelt. Tartu Maarja kiriku kroonikas on leida esimese surnuaiapüha pidamist 29. juunil 1858. Eesti Genealoogia Seltsi 2006. ajakiri kirjeldab ka "kalmistutel leiduvat arhitektuuripärandit ja hauatähiseid, mis on käsitööoskuse ja kunsti arenguloo osa ning meenutada kalmistutele maetud silmapaistvaid isikuid".

Pekka Erelti jutus loeme, et "pärast Vabadussõja võitu püstitati ajaloolase Mati Straussi andmetel Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki.

Torma kalmistul, kus toimus 27. juunil kalmistupäev, leidub ka Vabadussõjas langenute mälestussammas. Esimese Kalevipoja kujundas soome arhitekt Ivari Anttila; monument püstitati juunis 1923. ja avati jumalateenistusega puhkpillide ansambli saatel.

Kui nõukogude väed tulid Eestisse 1940. põõrati kuju näoga läände, Saksa okupatsiooni ajal keerati tagasi paika, 1944. keerati veelkord näoga vastu läände. Lõpuks nõukogude poolt tuli käsk purustada 26. oktoobril 1948. sammas lõhkeainega. Siin on jutt kuidas kalmistuvaht Karl Mägi korjas sambajäänused kokku ja mattis maha. Täpselt 40. aastat hiljem kaevati välja sambatükid, koos leitud Kalevipoja kuju peaga, ja viidi Torma kiriku müüri äärde mälestuseks nõukogude purustasmitööst. Siin on osad näha.

Torma surnuaeda on maetud Adam Jakobson (Carl Robert Jakobsoni isa), kes 1848. koos Georg Julius Schultz-Bertramiga asutas esimese eesti pasunakkoori. Jakobson oli Torma köster-koolmeister, kes sündis Haanja lähedal Võrumaal, aga asus Torma elama 1844. Ta kirjutas ”Monni armastuse sanna mängo ja laulosöbradele”, "Tallorahva Süddamerõmust", "Josep Haideni ellokäik". Jakobson sai laulu- ning mängukoorijuhina väga tuntuks kogu kihelkonnas ja naaberkihelkondadeski. Kahjuks suri ta 40. aastaselt 1857.

Virumaa.ee:
Torma pasunakoori (asutaja Adam Jakobson) protokolliraamatutest loeme huvitavaid arve tema algusest. Aastakümnete jooksul on soetatud selliseid instrumente: kolm flööti, kaks oboed, 13 klarnetit (A, B, C, ES), neli fagotti, üks inglissarv, neli metsasarve, üks bassettsarv, kaks kornetit, neli trompetit, üks tenor, kaks tuubat, üks triangel ja kaks suurt vaskkerega trummi. Võib arvata, et neid instrumente ei kasutatud korraga, üheaegselt.