Thursday, October 21, 2010

Tutvustame: Veskitont Niglas

Veskitont Niglas
Juhani Püttsepp
Kunstnik Mare Hunt
Kirjastus "Ilmamaa" 2001, 64 lk.

Jaani äratas unest see, et keegi teda õlale patsutas. Mees kiskus kuube rohkem üle pea, kuid nõudlik patsutus kordus.

Jaan tõusis istukile. Keegi hingeldas pimedas kuskil lähedal. Jaan kuulis jälle vilistavat köhimist ning siis seletas ta silm ööpimeduses ka köhijat ennast. See seisis kohe ta kõrval – tume kogu, läkastamisest lausa lookas.

"Minu nimi on Jaan, elan Kasaritsa külas Liiva talus, aga kes sina oled?" küsis Jaan unesegaselt, kuid siiski üpris valju häälega.

"Niglas," kostus vastuseks kaeblik lapsehääl.
Nüüd hakkasid Jaani silmad pimedaga harjuma. Ta nägi, et end Niglaseks nimetanu on tõesti päris mitte mees, vaid poisikese mõõtu – väga kummaline olevus.

“Nagu nahkhiir,” tuli Jaanile esimene mõte pähe.”
(lk. 14)

Selles toredas jutus tutvume mitte veidra, jubeda vereimejaga, nagu nüüdsel ajal populaarsed tegelased on, aga hoopis haige saja kaheteistkümne aastase tondiga, nimega Niglas. Lapsena sündis ja suri ta hingamishaigusest samas Kütioru veskis, kuhu ta tondina elama jäi. Iga seitsme aasta tagant muutub ta inimeseks, aga siis piinavad teda rasked kõhahood ja hingamisraskused. Oodates vanematega kokkusaamist, sehkeldab ja segab veskimeest Aleksandrit, kaheksakümne viie aastast möldrit, kes taipab, et eks ikka mingi tont veskis tegeleb. Muidugi keegi teda ei usu.

Kuni ühel mahedal hilisuve õhtupoolikul sõitis talumees Jaan Kütioru veskile, kaasas neli kotti rukkiteri jahvatamiseks. Aga, õnnetus, koprad, kenad loomad, olid jämeda puuga tee koju kinni pannud! Peremees Aleksander oli linna sõitnud. Mida muud teha, kuid veskis ööbida - koos tondiga!


Niglas, the Ghost in the Mill
Written by Juhani Püttsepp
Illustrated by Mare Hunt

Halloween is almost here, pumpkins are everywhere and children are picking out their scary costumes: vampire, goth or ghost?

In this non-traditional ghost story, a young boy suffering from asthma tries to convince a local farmer, who has dropped by with some bags of rye to grind, that he is a one hundred and twelve year old mill ghost who needs medical help. It seems that every seven years the ghost turns into a boy for one night.

Farmer Jaan is skeptical; he is a no-nonsense kind of guy, almost seventy, with no children of his own. But was it chance that made a tree topple across the road and block his way home, forcing him to spend the night at the mill? He is really a kind man and decides to try an unusual approach: a visit to the witch Laine, who lives in the dark forest.

Will she be able to help him or will he turn into a ghost again? This is a wonderful story that would help kids get over their fears, of both witches and spooks in the night, as well as doctors and needles.

Juhani Püttsepp has dedicated this book to children suffering not only from asthma, but also other childhood diseases. It has been performed as a play and is based on a true story. There really is a mill in Kütiorg valley on the banks of the Iskna River called Küti Mäeveski, operated by a miller named Aleksander Zupsman, who is now ninety-five years old. And the author did meet a witch, living in the forest, who really does use herbs to treat ailments.

Kütioru Mäeveski

Kaheksakümne viie aastane Aleksander oli tööd Kütioru veskil alustanud juba pool sajandit tagasi, kui oma rukkikotte tõi siia veskile Jaani isa. Tookord seisis samal Kütioru läbival Iskna ojal järjest kaksteist veskit ja kõigile neile jätkus jahvatustööd. Nüüd käis vaid üks veski. lk.5, Veskitont Niglas.

Sellel aastal pühitses Aleksander (Ale) oma 96.elu aastat. Lasva valla suve teatelehes oli järgmine kuulutus:








Aleksander päris veski oma onu Oskari käest 1947.aastal ja lasi 1957. elektrivoolu sisse panna. Huvitav on, et ta on proovinud üle kümne aasta elektri jõudu vee vooluga asendada, mida ta pole veel suutnud teha. Probleemid tekivad äravajunud maailma-raskest turbiinikastist, kobraste nobeda töö tõttu. Asi pole lihtne ega odav.

Autor Juhani Püttsepp kohtas Aleksandriga enne Veskitont Niglase ilmumist; siin on lugeda tema kirjeldus, 1999. aasta suvel Tartu Postimehes:

"Tipp-topp turbiinikasti tuleb kümnetonniste tungidega veel natukene tõsta ja sinna kive alla panna, samuti pealejooksurenni lagunenud põhi ja küljed betoneerida,» peab Zupsman plaani. «See on väike töö ja mul on ka mõni mees abiks.»

Aga töö oli palju raskem kui alguses paistis ja turbiinikast sai töstetud ainult viis sentimeetrit. Praegu jahvatab veski ikka elektrivooluga edasi, ühe tonni vilja kahe tunni jooksul.

Suurte firmade jahvatustööd kontrollib arvuti. Kõige juhtivam firma, nagu Tartu Veski, on võimeline jahvatada 240 tonni nisu ja 150 tonni rukist päevas.

Kuidas püsib siis ikka väike Mäeveski? Igivana õige musta leiva soov!

«Inimesed tahavad harilikku maaleiba, ostavad seda kümne pätsi kaupa, poeleib on liiga valge,» selgitab 45-kiloseid jahukotte autosse upitav Varov. Hämaras veskikeldris askeldav jahutonti meenutav Olev Varov kiidab Zupsmani tööd ja odavat hinda. Tonni hind on Zupsmanil 120 krooni, Antsla lähedases Vastsekivi veskis aga näiteks 550 krooni.

Kütiorust sõidab Varov jahuga tagasi Kuldresse, kus väike pagaritööstus küpsetab Restu rukkileiba Tartu turule.

Kütiorg (Hunter's Valley) on Võrumaal,
Haanja Looduspargis.
Vaadake, kas leiate:

1. Suur Munamägi (Baltikumi kõrgem koht, 318 m kõrge)
2. Võru linn (Võrumaa pealinn, 14, 000 elanikku)
3. Küti Mäeveski (asub Kütiorus, Eesti suurim ürorg, 70 m sügav)
4. Rõuge Suurjärv (Eesti sügavaim järv, 38 m)
5. Kasaritsa, Jaani talu küla (67 elanikku)

Eesti giidist:
Enne Liivi sõda oli Kasaritsa Vastseliinale alluv vakus. Poola võimu ajal rajati aastatel 1588-92 mõis (Kazaric, hiljem Alt-Kasseritz); Uue-Kasaritsa (ka Vastse-Kasaritsa) mõis (Neu-Kasseritz) rajati 17. sajandil nüüdse Kose aleviku ja Verijärve küla maale.



Sunday, October 3, 2010

Teeme juttu...Astrid Lindgren

Noorte raamatukogu Võlusaared algab uue tegevus aasta pakkudes lugemist ja vaatamist noortele kui ka vanadele. Sive jooksul meie Toredad Targad Naised tegid hoolega tööd; nüüd jagame nende avastused ja arvamused.

Raamatukogu Võlusaared soovitab algkooli ja keskkooli noortele:
Kati Pariisis
Astrid Lingren
Kaane kujundanud Artur Jurin

Sinisukkk 2001, 182 lk

Kati elab oma sõbranna Evaga Stockhomis. Ta hakkab abielluma
Lennartiga ja kolmekesi lähevad Pariisi pulmi pidama. Raamat on rohkem reisi kirjeldus, et kus on see koht ja mis muljed nendel selle kohta on ja kuidas nad kolmekesi suhtlevad ja keda nad seal kohtavad.Minu meelest sobiks vanemale lugejale, peamiselt naissoost. Palju huvitavat tegevust ei ole mis noormeestele meeldiks. Huvitavalt on kohtade nimed eesti keeles. Lugeja Piret Komi arvamas.

Kui olete Pariisis vasakul kaldal käinud ja prantsuse elu maitsnud, siis kindlasti pakub see raamat huvi. Abiellupaar sõidab väikse autoga Rootsist Parsiisi, nende sõbranna aga lendab järele. Kui kokku saavad hakk
avad külastama tuntud kohti, nagu Eiffeli torn, Invaliidide kuppelkirik ja Louvre. Eva proovib samal ajal lugeda Baudelaire'i Les fleurs du mal, aga kuna prantsuse keel pole tal veel selge ja tegevust palju, saab ainult seda mainida Lennartile. Nende koos külastused ja oma vahel suhtlemised on naljakad, Tõelline jutt, nagu tõeline elu, algab kui jõuavad tagasi Rootsi. Kas noorpaar suudab tavalise eluga hakkama saama? Lugeja Tiina Jenkins arvamus

Samas saarias on olemas:
Kati Ameerikas
Astrid Lindgren
Kaane kujundanud Artur Jurin
Sinisukkk 2000, 164 lk

Aasta on 1950, sõda Europas on lõppenud ja Katil on võimalus reisida Ameerikasse. Aga sel ajal algab Kore
a sõda ja Ameerikal on tegemist oma rahvusprobleemidega. Kuidas Katil meeldin, mida ta arvab? Tuleb lugeda, palju on mõtelda ja võrrelda meie ajaga. Raamat sobiks rohkem vanematele teismelistele.

Raamatukogu Võlusaared soovitab algkooli ja lasteaia vanustele:
Bullerby lapsed
Astrid Lindgren
Sinisukk 2008, 80 lk
Pildid joonistanud Ilon Wikland

Bullerby on maakoht Rootsis, kus asub kolm talu. Lugu on kuuest lapsest, last, kolm tüdrukut ja kolm poissi, kes on umbes sama vanused. Nad mängivad kodus, teevad tööd ja käivad koolis. Nad teevad toredad tükke ja siis tuleb pahandust palju.

lon Wiklandi kaunite illustratsioonidega lasteraamatus leidub Lastepäev Bullerbys, Kevad Bullerbys ja Jõulud Bullerbys.

Raamatukogus on saada lühendatud Bullerby jutt alg lugejatele, 32 lehekülge, Sinisukk 2000. Pildid on joonistanud Katrin Engelking ja laused on väga lihtsad.