Kütioru Mäeveski

Kaheksakümne viie aastane Aleksander oli tööd Kütioru veskil alustanud juba pool sajandit tagasi, kui oma rukkikotte tõi siia veskile Jaani isa. Tookord seisis samal Kütioru läbival Iskna ojal järjest kaksteist veskit ja kõigile neile jätkus jahvatustööd. Nüüd käis vaid üks veski. lk.5, Veskitont Niglas.

Sellel aastal pühitses Aleksander (Ale) oma 96.elu aastat. Lasva valla suve teatelehes oli järgmine kuulutus:








Aleksander päris veski oma onu Oskari käest 1947.aastal ja lasi 1957. elektrivoolu sisse panna. Huvitav on, et ta on proovinud üle kümne aasta elektri jõudu vee vooluga asendada, mida ta pole veel suutnud teha. Probleemid tekivad äravajunud maailma-raskest turbiinikastist, kobraste nobeda töö tõttu. Asi pole lihtne ega odav.

Autor Juhani Püttsepp kohtas Aleksandriga enne Veskitont Niglase ilmumist; siin on lugeda tema kirjeldus, 1999. aasta suvel Tartu Postimehes:

"Tipp-topp turbiinikasti tuleb kümnetonniste tungidega veel natukene tõsta ja sinna kive alla panna, samuti pealejooksurenni lagunenud põhi ja küljed betoneerida,» peab Zupsman plaani. «See on väike töö ja mul on ka mõni mees abiks.»

Aga töö oli palju raskem kui alguses paistis ja turbiinikast sai töstetud ainult viis sentimeetrit. Praegu jahvatab veski ikka elektrivooluga edasi, ühe tonni vilja kahe tunni jooksul.

Suurte firmade jahvatustööd kontrollib arvuti. Kõige juhtivam firma, nagu Tartu Veski, on võimeline jahvatada 240 tonni nisu ja 150 tonni rukist päevas.

Kuidas püsib siis ikka väike Mäeveski? Igivana õige musta leiva soov!

«Inimesed tahavad harilikku maaleiba, ostavad seda kümne pätsi kaupa, poeleib on liiga valge,» selgitab 45-kiloseid jahukotte autosse upitav Varov. Hämaras veskikeldris askeldav jahutonti meenutav Olev Varov kiidab Zupsmani tööd ja odavat hinda. Tonni hind on Zupsmanil 120 krooni, Antsla lähedases Vastsekivi veskis aga näiteks 550 krooni.

Kütiorust sõidab Varov jahuga tagasi Kuldresse, kus väike pagaritööstus küpsetab Restu rukkileiba Tartu turule.

Kütiorg (Hunter's Valley) on Võrumaal,
Haanja Looduspargis.
Vaadake, kas leiate:

1. Suur Munamägi (Baltikumi kõrgem koht, 318 m kõrge)
2. Võru linn (Võrumaa pealinn, 14, 000 elanikku)
3. Küti Mäeveski (asub Kütiorus, Eesti suurim ürorg, 70 m sügav)
4. Rõuge Suurjärv (Eesti sügavaim järv, 38 m)
5. Kasaritsa, Jaani talu küla (67 elanikku)

Eesti giidist:
Enne Liivi sõda oli Kasaritsa Vastseliinale alluv vakus. Poola võimu ajal rajati aastatel 1588-92 mõis (Kazaric, hiljem Alt-Kasseritz); Uue-Kasaritsa (ka Vastse-Kasaritsa) mõis (Neu-Kasseritz) rajati 17. sajandil nüüdse Kose aleviku ja Verijärve küla maale.