Ega talv taevasse ei jää. Eestis ei ole vaja seda vanasõna mainidagi, sest lumehanged on kõrged ja talv on täies hiilguses. Vaatame aga Torontos siis taevasse ja ootame lumesadu! Nii oligi läinud aasta15.detsembri päeval, kui lumi kattis õrnalt maad ja talvepäike sillerdas raagus puude vahelt.
Paljud Toronto koolilapsed sõitsid sel päeval kollaste koolibussidega kaunisse looduslikku paika, nimega Black Creek Pioneer Village. Ega eestlastele olegi säärane paik tundmatu, sest kodumaal on päris vanaaegseid kohti ja muuseume igas maakonnas.
Väga tõetruud tegevust ja põnevaid asju sai näha sepakojas, nahatöö-, kudumis-, trükikojas, kus alati anti lastele mingi ülesanne lahendada, rääkimata vanaegsete asjadega mängimisest.Koolipäev möödus imekiirelt.
Kõhutäie eest hoolitsesid iga õpilase vanemad, kes pakkisid juba hommikul lõunasöögi oma lapsele kaasa. See oli alles vaatepilt, kui sajad lapsed istusid suures saalis maas ja nosisid oma võileiba kõva jutuvadina saatel. Mõtlesin küll, et miks ei ole siis toole ja laudu, et korralikult lõunastada.Tuli meelde, et ka koolis istuvad nad saali või klassiruumi põrandal.
Õnneks koolis ikka süüakse korralikult laudade taga. Ilmselt on mõeldud pioneerikülas sellele, kuidas kõige kiiremalt ja puhtamalt võimaldada õpilaste lõunastamist. Ma olin vabatahtlikuks abiliseks oma lapse klassis ja mulle meeldis väga veeta talvepäev esivanemate moodi. 8aastased poisid ja tüdrukud nautisid aga
igal võimalusel lumeinglite tegemist. Fotod ja tekst Eda Oja.
Siit leiate pilte ja ajalugu küla kohta, mis asutati umbes nelikümmend aastat tagasi Toronto linnavalitsuse ja muuseumi seltside koostöös. Looduskaitse all on umbes kolmkümmend aakrit maad. Black Creek Küla meenutab Kanada eluviisu 150 aastat tagasi; rahulik jalutuskäik tutvustab üle neljakümne hoone.Jõulude ajal kaunistati Piparkookide Küla, Jõuluvanaga tuli jõululõunaks kohale ja pandi vanaaegsed jõulumbid põlema. Tõesti ilus aeg! Siit on veel lugeda.
Tore, et sa teed seda blogi.Suur tänu, Tiina! Eda
ReplyDelete