Endine Pegasus lendab jälle

"Auhinnad anti üle esmaspäeval Tallinna kirjanike maja musta laega saalis", Delfi, 14. märts, 2011.

Pegasus oli stiilne restoran vanalinnas Niguliste kiriku juures ja avati 1964.aastal Tuntud kohtumispaik Tallinna kirjanike majas aga sulges uksed 2009. aasta sügisel ja selle asemele ilmus möödunud suvel kalamaja. Mitte täpselt, aga Wine and Fish restoran. Ultra trendikas ja moderne.

Emakeelepäeva, mida hakati tähistama 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, tähistati Tallinnas Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiate üle andmisega.

Sellel aastal jagati järgmistele võitjatele:

Ilukirjandusliku proosa
 Maarja Kangro, "Ahvid ja solidaarsus", 2010. Siin võib lugeda rohkem raamatust. Autor on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar, tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keeldest. Lastele on ilmunud 2006.aastal "Puuviljadraakon".

Luule aastapreemia
Indrek Koff, raamat "Eestluse elujõust", siin on lõige kogust:

"Eesti inimesed. Me ütleme. Siis ütleme veel kord. Siis juba tulistame, lajatame, suskame, lahmime, käratame, sajatame, sisiseme, hõõrume nina alla, vingume, tembeldame, paneme paika. Aga võib-olla olete märganud, et ometigi idaneb meis kõigis hävimatu Tera, mis ei sarnane ühegi teise sisemise teraga universumis? See Tera on elu edasiviiv originaalsus, meie elujõud..."

Näitekirjanduse aastapreemia
Urmas Vadi, "Peeter Volkonski viimane suudlus". Peter Volkonski, koos Urmas Alendriga, laulis punkansamblis Propelleris 1970. aastatel ja on näitleja ja teatrilavastaja. Koos esineb Laura Petersoniga Urmas Vadi näidendis,  siin on klipp loost. Peter Volkonski on ka lastele kirjutanud ja tõlkinud raamatuid.

Esseistika aastapreemia
Toomas Haug, "Klassikute lahkumine".

Vabaauhind
Lauri Sommer, "Kolme yksiklase". All on Jan Kausi (Sirp) katkend arvamusest, edasi lugeda siit.

"Tõesti – võttes lugude aluseks päriselt elanud inimesed, seto ravitsejanaise Darja, inglise poptrubaduuri Nick Drake’i ning oma ammuse lemmiku Uku Masingu, kirjeldab Sommer nende inimeste püüdlusi ja tundeid sedavõrd lähedalt, et tekib tunne, justkui tunneks ta kirjeldatavaid isiklikult, enamgi, justkui ta näeks neid, s.t justkui seisaks nende kõrval ja kirjeldaks otse seda, mida näeb ja kuuleb oma tegelasi  tegevat."

Laste ja noorsookirjanduse aastapreemia
Kristiina Kass, "Nõianeiu nöbinina".  Kristiina ema oli lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass, aga Soomes  kirjutab ta Nokelaineni nime all soome keeles - kassidel on mitu elu! Eelmised raamatud "Petra lood", "Peeter ja mina", "Samueli võlupadi" on nii toredad, et läbi müüdud. Viimase raamatu on illustreerinud Heiki Ernits (Tom and Fluffy, Lotte filmid).

Tõlkekirjanduse aastapreemia
Amar Annus, "Gilgameši" tõlke eesti keelde akkaki keelest sumeri legendide eepos. Siin lõige Kaarel Kressa artiklist, autor selgitab tõlkimisest:

"Õppisin assürioloogiat Helsingi ülikoolis alates 1996. aastast, 2003. aastal jõudsin sealsamas doktorikraadi kaitsmiseni. Aasta pärast minu tulekut Helsingisse avaldas sealne professor Simo Parpola üliõpilastele mõeldud väljaandena „Gilgameši eepose” algkeelse teksti. Selle põhjal hakkasin koostama eestikeelset tõlget, esialgu ainult iseenda jaoks....„Gilgameši eepose” savitahvlitele kirjutatud fragmendid asuvad maailmas laiali kümnetes muuseumites, mille kõigi külastamine pole majanduslikult võimalik ega ka tingimata vajalik".

Tõlkekirjanduse aastapreemia
Ilmar Lehtpere, tõlked inglise keelde: Kristiina Ehini "The Scent of Your Shadow", Andres Ehini kogus "The If Hour" ja Mathura kogus "Presence and Other Poems". Lehtpere võitis auhinna Euroopa parima inglise keelde tõlgitud luuleraamatu auhinna 2007. aastal Kristiina Ehini "The Drums of Silence" eest. Andres Ehin, kirjanik ja samuti tõlkija, tähistas 13.märtsil oma 70. sünnipäeva. 

Kultuurkapitali artikliauhind
Mart Velsker, "Karlova Kirjanduse põhijooned". 
Siin katkend sellest artiklist:

"Karloval on üsna palju pistmist külaelu mudeliga, millel on rida loogilisi lisatunnuseid: ollakse opositsioonis lineaarsete progressimudelitega, väärtustatakse
personaalsust ja minevikku. Seda kõike ongi aga hõlpsam demonstreerida Supilinna puhul. Miks siis Karlova? Osalt juhuste saatusliku kokkulangemise tõttu, osalt sellepärast, et Karlova värvikas teiseksolemine tähendab ka sellist kultuurilist identiteeti, mis võiks tuua olulisi lisajooni eesti agulikirjandusetervikpilti."

Pegasus köidab jälle lennuka fantaasiaga!