Võnnu - Cēsis - Wenden 1.osa

Võidud Võnnus ajaloos...

Cēsis, ehitatud 1209.a  Foto: Brunswyk 

"Ja kui nad lähenesid Võnnule, ennäe, eestlased, tulles suure sõjaväega, piirasid Võnnu sisse. Ja Rodolf  koos omadega pääses sellesse linnusesse. 

Ja eestlased võitlesid Bertoldi, tema vendade ja võndlastega kolm päeva vana linnuse juures, kus veel elasid vennad koos võndlastega.

Ja langes palju eestlasi ammuküttide poolt haavatuina, samuti tapeti ka võndlastest mõned vaenlaste odadega. Eestlased tegid nimelt suured puude kuhjatised, pannes neile tule otsa linnuse mahapõletamiseks, lohistades metsadest suuri puid koos juurtega, panid neist kokku midagi kaitsetorni taolist, toetades ning kindlustades seda teiste palkidega ning võideldes alt ja ülevalt, nad kiusasid tule ja suitsuga väga neid, kes linnuses olid. 

Ja kui sõja päevi poleks lühendatud, oleksid nad igatahes suuremat kurja teinud, sest mõnede lohakuse tõttu jõudsid kuuldused riialasteni mitte esimesel ega teisel, vaid piiramise kolmandal päeval. 

Ja need, sealt teele asunud, tulid neljandal päeval Siguldasse."

Väljavõte Henriku Liivimaa kroonikast Võnnu piiramise ja Ümera lahingu kohta 1210. aastal (Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn, 1982, XIV, 8): 


LINK Vikerradio, Eesti lugu. LUGU VÕIB SIIT KUULATA

Kuidas Võnnu sai võidusamba, Maaleht, Ilmar Palli, 2009
Võnnu (Cēsise) võidusammas.
(Foto: Erakogu)

Saadud wõitude puhul meie põlise ja äraandliku waenlase üle linnades ja maakondades saaks lipud välja pantud ning kohalistes garnisonides sõjawäe paraadid toime pantud." 
Sellest päevast sai hiljem võidupüha.

Kindralmajor Ernst Põdder, 23. juuni 1919.a

Eesti Vabadussõda I, 1937: 177

The O-Sound (O-Töne)

TON *German - n. sound, tone, pip, note; intonation, rise and fall of the voice in speech; clay, type of soil used to make pottery and bricks, soil which contains high percentage of silicates of aluminum. 

O-Töne (sound bites, "original sounds") - annual contemporary Literature Festival held in the Museum Quarter in Vienna during July and August. This year the Festival had a head start with a preview concert on June 20 (Summer Solstice). After a reading by Hungarian author Péter Esterházy, Estonian singer Siiri Sisask performed a series of songs from her latest CD, "Linga Mea" to coincide with 20 years of Estonian re-independence (celebrated on August 20th.) See the article in Eesti Päevaleht here and read the German here.

Siiri was accompanied by Kristjan Randalu (piano) and his jazz quartet: Carsten Netz (clarinet, saxophone,, synthesizers) Oliver Potratz (bass) ja Paul Wiltgen (percussion), and the string quartet Helenos from Germany. Listen to clips from "Lingua Mea" here.  Can you here the influence of Korean and Mongolian music intertwined with Estonian Setu?

MQ Photo from Claudia Nicoleta's collection

Museum Quarter in Vienna - celebrates 10!

You could call this "Mother of all Museums" the European remedy to giant North American shopping malls, such as the  Vaughan Mills Mall (north of Toronto). But without the Bass Pro bait shop:-) Imagine 20 museums and cultural organizations presenting programs in performing arts, architecture, music, fashion, theater, dance, literature, children's and digital culture all in one area in roof, so to speak. Along with 40 living spaces and terrace cafés, bars, shops and a wonderful courtyard. This summer:

Leopold Museum - Egon Schiele lovers paradise.

MUMOK - exhibits moved outside, re-opening September 8  Kunsthalle- Salvador Dali exhibit. More exhibit info here.

The O-Töne Festival was started by Gabriela Hegedus and Christoph Möderndorfer in 2005 and featured contemporary Austrian authors presenting original works (unpublished) every Thursday evening in July and August.  This summer, from July 7 to August 25, an Austrian and European author will present as a duo - here's the lineup - what an amazing place to visit!

Opening concert: Meaghan Burke
Opening lecture: Sabine Gruber (AT): "Still Bach or The Longing"

• Melinda Nadj Abonji (CH): "doves fly"
  Linda pin (AT): "Not a single day"
• Giorgio Vasta (I): "The glass-eaters"
  Maja Haderlap (AT): "Angel of Forgetfulness"
• Roel Verschueren (B): "Shut up, if you speak"
  Clemens J. Setz (AT): "The love child at the time of Mahlstädter"
• Cărtărescu Mircea (RO): "The Body"
  Franz Schuh (Austria): "The crutch Cactus"
• Michal Hvorecký (SK): "Eskorta"
  Josef Haslinger (Austria): "Jachymov"
• Rudiš Jaroslav (CZ): "Konec v Punku Helsinkách"
  Evelyn shock (AT): "The freedom of the great Ferenc Puskas"
• Raittila Hannu (FIN): "Clarification"
  Peter Henisch (AT): "Grand Finale for Novak"

Öö nagu ööbik

Foto: Saarte Hääl

Syktyvkar, Komi Republic - June 12, 2011
Can you guess what this is? A symbol of the Finno-Ugric people, language and culture! The letter Ö was carved into granite by sculptor Aleksandr Võborov and unveiled in a ceremony in front of the Komi Cultural Centre last week. Although the idea to create a single unifying symbol was initiated by the Komi language and history expert Aleksei Rassõhajev in 2008, it took some time to organize. The  final location was decided by internet voting on the official administration website.

The letter Ö is revered by the speakers of the Komi, Khanty, Hansi and Udmurtia languages in Russia belonging to the Finno-Ugric family. It is interesting that the õ vowel is found in Russian, but ö, ü and ä are not!

In Estonian, from Saarte Hääl:
Komi keelt, rahvast ja kultuuri sümboliseeriva mälestussamba püstitamise idee pakkus välja komi keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi teaduslik töötaja Aleksei Rassõhajev. Samba autor on skulptor Aleksandr Võborov. 

Sammas sai valmis juba möödunud aastal, kuid selle kunstilise väärtuse ja asukoha üle käis seni tuline vaidlus. Sobiva asukoha leidmiseks korraldati Sõktõvkari administratsioonijuhi blogis internetihääletus, kus enamus hääli anti selle poolt, et sammas püstitataks komi kultuuri keskuse ette. 

Komi, aga ka handi, mansi, mari ja udmurdi keeles on soomeugrilik ö-täht igati auväärsel kohal. Venemaa keele- ja kultuurikeskkonnas on aga tegemist pigem ainulaadse tähega.

Aavita Aabits, Edgar Valter

When learning the following Estonian vowels or täishäälikud, we learn to associate them with the following words: 

Õ = õun,  Ä= ämblik, Ö = ööbik, Ü = ümbrik

....but does Ö in Estonian always stand for ööbik? Here's a list of the many possible variations in Estonian counties, from http://www.estinst.ee

Our nightingale has gone elsewhere this year.
Meie ööbik on tänavu mujale läinud.

Hiiumaa: Saaremaa: Muhumaa: Läänemaa: Vigala: Kihnu: Harju-Risti: Kuusalu: Järvamaa: Põhja-Virumaa: Vaivara: Kodavere: Karksi: Southern-Tartumaa: Võrumaa: Setomaa:

Meide ööbik aa seaesta maeale läin Meite ööbik oo siasta mäale läind Meite üöbik uo sieoasta mõjale läin Meite ärjälend oo tänäkond maale läin Mede künnilind uu tänabö maeale läind Mede künniljõnd ond tänävasta maalõ läin Mete üöbik oo tänabu maeal läin Meie üöbik on tänävu muuale mend Me õitselind on tänavu maale läind Meie kirikiut one tänävu mojale lähänd Mei sisokaine ono (olo) tänä vuo mojale mennö Meie sisask one tänävuade mõjale lähnud Mee kiriküüt' om täo muial lännü Meie tsisask om tinavu muiale lännu Mii sisask um timahavva muialõ lännüq Mii sisas'k om timahavva muialõ l'änüq

Did you know that:
-  ö  is a character used in several extended Latin, Uralic as well as the Azeri, Turkish,Turkmen, Uyghur (Latin script), Crimean Tatar, and in the Uto-Aztecan language Hopi alphabets?
- In Seneca ö is used to represent [ɔ̃], a back mid rounded nasalized vowel?
- Sweden to phase out Å, Ä and Ö, true or false? Read the story here.
- There is actually a wonderful Estonian signer, Siiri Sisask? 

14. juuni 1941

Valik Eestist lahkuma sunnitud inimeste kohvreid
 Foto; WikedKentaur, Okupatsioonide muuseum

June 14, 2011   The Canadian Press

TORONTO - "Air Canada's customer service agents and other airport workers are on strike after negotiations between their union and the airline failed to reach an agreement."  LINK.

June 14, 1940 Päewaleht

(viimane väljaanne 26. juuli 1940)

TALLINN - Saksa sõjateade 

"Ületati 1915.a lahinguwäljad St. Valery ranniku ääres saadi 26,000 vangi. Kogu pealetungi-rindel on operatsioonid kiiresti arenemas. 5. juunilt saadik on saadud üle 100,000 wangi."             

Lugege digiteeritud ajalehte siit: LINK

June 16, 1940  Päewaleht (Ultimaatumi päev)

July 21, 1940  Päewaleht (Uus valitsus)

70 aastat tagasi, ööl vastu 14. juunit 1941 algas esimene massiküüditamine, Eestis, Lätis, Leedus ühekorraga. Eestis oli plaanis küüditada 14 471 inimest, paari päevaga veeti ära üle kümne tuhande inimese.

June 15, 1941 The Governor of New York, Herbert Lehman, declares 15 June to be Baltic States Day.

July 13, 1941 Postimees (Tartu),  ajalehed ilmuvad jälle.

June 14, 2011  Eesti Päevaleht

TALLINN

LOE TÄISMAHUS: Surmalaagritest nopiti eestlasi „Traviatat” ja „Silvat” laulma

Jaanus Piirsalu

"Täna 70 aastat tagasi küüditas Nõukogude võim Eestist Siberisse veidi üle 10 000 inimese, neist kolmandik olid alaealised. Teel ja Siberis hukkus 6000 inimest. Kuid see oli alles algus. Järgnevatel aastatel vangistasid kommunistid veel tuhandeid ja tuhandeid Eesti elanikke, kes saadeti kodust kaugele surema. Tänane lugu põhineb koorilaulja Juhan Sillaku unikaalsetel memuaaridel sellest, kuidas uskumatul kombel võis isegi surmasuus Kolõma vangilaagrites vedada ning sattuda kullakaevanduse asemel tööle… teatrisse!

Elusat „rahvaste isa” Stalinit nähes tabas teda pettumus. „Ta oli vana roti näoga, hallid sorakil vuntsid rippusid suure nina all. Nägu oli rõugearmiline ja kahvatu. Aga portreedel oli nagu operetikangelane, üles puhvitud.”

Need read on pärit 1908. aastal Lätis Liibavis (Liepajas) sündinud Juhan Sillaku seni avaldamata mälestustest. Stalinit nägi ta sõja ajal 1942. aastal Kremlis lavalt, kus ta laulis Eesti NSV riiklike kunstiansamblite meeskooris Harri Kõrvitsa juhatamisel. Stalin istus lava poolt vaadates kolmandas reas." Praegu on täis jutt lehes - lugege edasi SIIT.

Okupatsioonide muuseum

Foto: Eesti Arhitektide Liit

"Okupatsioonide muuseum on esimene muuseumiks ehitatud hoone Eestis. Selleks korraldatud arhitektuurivõistlusel osales 50 võistlustööd. Arhitektuurivõistluse programm määras ehitise otstarbe - anda adekvaatset informatsiooni Eesti lähimineviku okupatsioonirežiimide kohta, jäädvustada hukkunute mälestus memoriaalina ning võimaldada ka väiksemate seminaride läbiviimist. Ette oli antud ka erakapitalist rahastatava ehitus-eelarve suurus 1-1.5 miljonit US dollarit." 

http://nap.arhliit.ee/siiri/okupatsioonide-muuseum/
http://www.okupatsioon.ee/et/naeitused

Muuseum on avatud T-P 11:00 - 18.00

Toompea 8, 10142 Tallinn
Telefon 66 80 250, Faks 66 80 251

Jänku Jussi lipu päev Järvamaal

"Kuhu meie sõidame?"
"Teeme väikese ekskursiooni".

Tuttav lugu, eks ju? Võibolla sõidame söögipoodi, või hoopis neli tundi maale suvilassse, on ikka pikk sõit lapsele.

Aga kas teate, kus Jänku Jussi elab? Lasteka maal, muidugi, teleka võrgu sees, eks? ETV arhiivides? Mitte täpselt. Võrumaa metsade ja mägede vahel sünnib interaktiivne lasteraamat lastekas.ee ja kui otsite sealt, leiate. Leiate väikese Kündja küla, kus elavad Janika ja Jaanus Leoste, oma kolme lapsega Karl, Johan ja Leo. Leiate ka nende toreda jutu Lasteka algusest, lugege Maalehest. Siin on ilm Jänku Jussi talus täna, Eesti lipu päeval.

Ja täna, 4. juunil, seletab Eesti Päevaleht,

"Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, teatas riigikantselei. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised. (And Estonian Air, are they up today?)

Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada."

Ja Otepääl?

"Otepää Maarja koguduse vaimuliku Marko Tiirmaa sõnul heisatakse tradistiooniliselt 4. juunil kell 10 koos Eesti Üliõpilaste Seltsiga rahvuslipp Otepää kirikumõisas. Kell 11 siirdutakse Otepää vanale kalmistule, kus avaldatakse austust seal puhkavatele EÜSi vilistlastest kirikuõpetajatele. Kell 16 viiakse Otepää kirikus läbi Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Villem Reimani 150. sünniaastale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jutlustab EÜS-i vil! emeriitõpetaja ja -kaplan erukolonel Tõnis Nõmmik (Torontost) Jumalateenistuse järel esinevad Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeo koorid kontserdiga."

Estonia Stamp Issue Commemorates the Estonian Figure, Villem Reiman *from World Stamp News

"As member of the Estonian Student Society, Reiman took part in the consecration of the blue, black and white flag on 4 June in St Mary’s of Otepää and in 1886 became chairman of the society. In 1887 he graduated from Tartu University as a candidate of divinity and began working as clergyman at Kolga-Jaani in 1989, first as assistant minister and from late 1890 as minister."

Perhaps Jänku Jussi is in Otepää today; after all,  it's not too far from his home. And did he manage to add this stamp to his collection? Let's hope so! 

And Happy 127th Birthday to the Estonian flag!

Here are the original words to the immortal song we always sing, written by....

Martin Lipp (14. aprill 1854 – 8. märts 1923) 

Ehitagem eesti kojad kolme kodu-värviga!
Võtku nendel Eesti pojad ennast ükskord ühenda',
võtku kuldse armuköie venna-arm neil veerita',
vastaku neil vägev hüüe: «Eesti, Eesti, ela sa!»

Sinine ja must ja valge ehitagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead!
Vaprast meelest, venna-armust eesti kojad kõlagu,
kostku taeva poole põrmust: «Eesti, Eesti, ela sa!»

Sookolli Saladus

Hüpassaare raba vara hommikul.....link

"Mõõda õõtsuvat sood ja lagedat raba elas üks muretu olend. Rebasest veidike vähem, siilist ivake suurem. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. See oli sookoll." Aino Perviku seletus.

See väikene olend ilmub tuntud aegadel, tuttavates kohtades. Üks neist on Soomaa, tema sünnimaa. Jaaniööl, kui leegitsevad lõkked ja kõlab rahvalaul, ärkab ta sügavast unest ja hillib vaikselt ringi. Tihti nähekse teda laukasoos hommikul pesemas, sooja päikse käes päevitamas. 

Sookollil on oma söögituba, mille nimi loomilikult on "Sookolli Söögituba". Sellel on ka oma võrguleht, otsige siit. Mida leida? Nõgesesuppi, rabapadat ja kuusekasvu jooki. Kui see ei täida, saate juurde tellida karaskit või porgandipirukat. Ja magustoiduks? Kodust kohupiimast pirukat või ka omakorjatud jõhvika torti! 

Kas soovite metsaolenditega varahommikul kohtuda ja tema menüüd maitsta? Seda võite ette tellida tuntud olendi käest, kes toob isegi kohale, kui ilusti küsitakse gtema käest!

KUS? Suure-Jaani Muusikafestival
23. juuni, kell 03

Hüpassaare soosaar

Päikesetõusukontsert

ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ja soo-orkester

solist Toomas Vavilov (klarnet)

Kavas : Mozart, Saar, Ernesaks, Tormis, Grieg

Saate ka jalutada mõõda Hüpassaare matkarada  Mart Saare maja juurest, kulgeb loogeldes puude vahel ja turnides mööda kummuli paisatud juuremätastest. Umbes 4 km pikkune rada viib meid algul läbi siirdesoometsa ja jõuab siis rabasse ehitatud laudteele. Näete raba kauneimaid ehteid – selgeveelisi rabalaukaid, mille puhas vesi kutsub janu kustutama. Laudtee viib esimese lauka juurde, kus Mart Saar olevat ujumas käinud.

Ja muidugi toredat olendit - aga ärge edasi rääkige, see on Sookolli saladus!

Hüpassaare talu Soomaal on 100!

Kas Debussy või Saar?

Mart Saar, tuntud eesti helilooja, sündis Hüpassares, Soomaal, 1882.a Isa oli Suure Jaanis orelimängija ja Mart hakkas juba väikse poisina seda proovima, hiljem käis Peterburis koolis ja võttis tunde Rimski-Korsakovi käest. Teda inspireerisid Debusssy ja Skrjabin; ta soovis eesti rahvamuusikat sajandivahetuse muusikaga kokku põimida

Ssaar elas ja õpetas Tartus. Aastal 1921.- tulekahju! Koduga hävisid hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Kolides Tallinnasse, Saar tegutses peamiselt heliloojana, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii saatjana kui ka improvisaatorina.

Aastal 1932.a sai Hüpassare talu omanikuks ja kolis sinna, kus loodus teda inspireeris, kus ta kirjutas enamik oms teost.

Ester Mägi, Saare õpilane, on kirjutanud: "Mida tähendas Saarele Hüpassaare, seda märkasin eriti kevaditi. Ikka sagedamini hakkas ta sellest rääkima. Unustamatud muljed on mul esimesest külaskäigust Hüpassaarde.

Seal alles nägin, kuidas ta oli kokku kasvanud oma kodujuurtega. Kohtusime õhtul, kui ta tuli koju oma tavaliselt metsamatkalt - reibas, särav, pruun ja metsahõnguline, paljajalu ning valgeis toorsiidist pükstes ja särgis kui piduline. Järgnevail päevil näitas ta mulle uhkuse ja vaimustusega oma metsi ja puid, käisime rabas käsikäes, sest ta kartis, et teen ettevaatamatu sammu ja vajun laukasse, istusime metsas mahalangenud puudel, rääkisime, aga rohkem vaikisime."

Hüpassare talu, ehitatud 1911.a Foto: Elmo Riig, Sakala

Sakala ajaleht kirjeldab 31. peetud Lepakosest;

«Lepakose lugemised» algatas Lepakoselt pärit põllumajandusprofessor Jaan Lepajõe, kes korraldas aastatel 1992―1999 suviti koduloo- ja rahvuskultuuriteemalisi talusümpoosione. Neid peeti nii Lepakosel, Hüpassaares kui heliloojate Kappide majamuuseumis Suure-Jaanis.

Sel aastal toimub talumuuseumis hoone 100.a juubel. Järgmisel aastal peetakse Mart Saare 130.a sünnipäeva; ootame kavat!