Me olime siin, Chicago!

Toronto Eesti koolinoored lõpetasid oma kooliaasta toreda bussireisiga Chicagosse 21. mai kuni 24. mai. Vaade on Willis Towerist (endine Sears Tower).

Miks suurlinn Chicago?

Kindlasti esimene põhjus oli, et sealset eesti ühiskonda külastada. Kunagi aastaid tagasi tehtud koolireisil ei jõutud Chicago Eesti Majja.

Seekord koostas Elle Rosenberg, kauaegne koolikomite esinaine reisikava, kuhu mahtusid muuseumiavarustes jalutuskäigud, muusikali,,Million Dollar Quartet” vaatamine-kuulamine-kohtumine näitlejatega, Willis Towerist linnavaate nautimine, parkide ilu nautimine ja lõunane kohtumine Chicago Eesti Majaga.

Koolinoorte kaunid lauluhääled ja hingeminevad laulud täitsid Chicago Eesti Maja saali, kus enne oli pakutud eestilikku maitsvat kolmekäigulist lõunat. Me ei ole kiitustega kitsid, sest meid toitlustati ja võeti ülitoredasti vastu. Lennaku tänud esimees Mehis Vahtrale ja teistele tublidele Eesti Maja töötajaile! Meil oli tore retk Chicago Eesti Maja ümbruses ja muidugi maja sees, kus on isegi saun, millega Toronto Eesti Maja küll uhkustada ei saa.

Toronto laulukoori dirigent Reet Lindau-Voksepp kutsus koori toetama klaverimänguga torontolase Charles Kipperi, kes ka parasjagu viibis Chicagos. Minikontsert eesti lauludest oli tänutäheks võõrustajaile. Koorilaul kõlas väga kaunilt. Aitäh, Reet ja Charles!

Toronto Eesti koolinoored tänavad ka maailma näinud arhitekt Martin Vahtrat. Ta tutvustas linna ja arhitektuuri bussiaknast vaadatuna, viis meid peale Willis Toweri külastust all-linna ka natukene jalutama. Huvitav oli temaga vestelda õhtusel pidulikul koosviibimisel, kuhu ta oli saabunud koos abikaasa Lorraine’iga.

Meie seltskond oli selleks ajaks isegi suurenenud, sest Chicago Eesti Maja külastuse ajal kohtuti sõpradega, kellega on oldud Jõekääru suvekodus ja 2009.a laulupeol Eestis. Anu Pirn, kes elas varem Torontos, tuli nüüd laulu kuulama ja kohtuma Bostonist. Silvi Pirn-Vahtra ja ta lapsed nautisid eesti sõprade seltsi nii restoranis kui Chicago Eesti Maja tutvustades.

Boston, Chicago, Montreal, Quebec City, New York, Washington, Ottawa, Vancouver, Philadelphia, Tallinn. Need linnad on Toronto eesti noorte pildialbumeis ja mälus. 2011.a. eesti kooli reis toimub lennukiga –koolinoorte laulu-ja tantsupeole, juba kolmandat korda Tallinnasse.

Bussireisija Torontost Eda Oja jutt ja pildid

Kaunid Kontserdid Käsmus - mis ilm on?

Kaunid Kontserdid Käsmus 08.-15. juuni 2010

Käsmu Meremuuseumi tagune rand,
Viru Folgi Ingmani Merelava koht

Otseülekanded kuupäevadel toimuvatest kontsertidest internetis Käsmu kanalil mms://tv.eenet.ee/kasmu

Esinevad:
08.06 Marko Matvere ja Mustlasvanker
09.06 Jaak Joala 60. juubelikontsert
10.06 Tõnis Mägi ja Chalice
11.06 Ultime Thule ja Jäääär
12.06 Birgit Õigemeel, Uku Suviste ja Noorkuu
13.06 L. Saatpalu, P. Rebane ja R. Tafenau
14.06 Maarja-Liis Ilus, Rein Rannap ja keelpillikvartett Prezioso
15.06 Eesti filmimuusika õhtu

Hubane ja õdus: Johannes Aavik

Anu Lamp is a well known actor who provided voices for many children's animated films such as Ladybird's Christmas and Lotte from Gadgetville. She also wrote a play with her senior theatre students using the texts of Johannes Aavik. „Keeleuuenduse lõpmatu kurv“ (The Infinite Potential of Language Innovation), was published and produced in 2006. It is sadly out of print but a great find if you come across it.

"Keeleuuenduse ∞ kurv" sai alguse lavakunstikooli lavakõne tundidest, kus uuriti Johannes Aaviku süvenemisi eesti keele võimalustesse ning tema taotlusi keelt uuendada, kaasajastada. Anu Lambi juhendamisel jõudsid tudengid peagi omanäolise lavastuseni. Teater NO99 palus neil kava ka publikuni tuua.

Johannes Aavik was a philologist and translator who saw the need to modernize and standardize the Estonian language. He created new words, many of which were borrowed from Finnish and became part of mainstream Estonian. He also had suggestions for plural endings and use of vowels. His principles (utility, aesthetics and native quality) were summarized in „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ (Extreme Perspectives of Language Innovation; Tartu, 1924), but he also wrote many essays and translations to highlight his words.

Aavik preferred short words to long ones; he strongly suggested adding foreign words with the stress on the second syllable to add flavour to Estonian. From Anu Lamp's book:

"Et rõhu viimine esimesele silbile labastab ja lamestab sõna jume, selles veendub kõige paremini, kui võõrsõnu rõhutada esmasilbiliselt: europa, amerika, iitalia, Paris nagu soomlased ja lätlased hääldavad. Seega öelgem: diftong, kefiir, kiosk, poliitika, sopraan, tapeet, teaater.”

For example, hubane ja õdus (warm and cosy) are both Finnish words that Aavik suggested; they are quite popular. Doing a google.ee search, adding kohvik or sohvabaar, will pull up many Estonian hotel and restaurant descriptions:

Garanteeritud on soe, hubane ja õdus magamistuba. Hubane salongiõhtu täis flamenkomuusikat. Sohvabaar on hubane koht einestamiseks. Vanalinna on tekkinud noobleid sohvabaare kus veetsime kokteiliõhtu.

A wonderful Aavik word that is not as popular but still used is ilge (vile, detestable). If you want to avoid bad places, a search using ilge koht on google.ee will pull up some colourful commentary.

Some recent words for fashionable restaurants and decor are trendikas and moekas.
Trendikas on kasvatada väikeste õitega orhideesid. Menüü peaks vastama trendika pealinlase rahvusvahelisele maitsele.
Do you think Johannes Aavik would be amused or horrified by this? Õudne night be his answer!

"Märtsikuu esimesel kolmapäeval leidis lounge`is Deja Vu aset Buduaar Fashion Night, mis tutvustas Halensi kevad-suviseid moetrende, lisaks lahedale moeshow`le üllatas Halens külalisi snäkitaldrikute ja kingikottidega. Õhtut juhtis Buduaari veebiajakirja uus peatoimetaja Merlyn Uusküla, kes esitas esmakordselt oma uut singlit "Soovin Sulle head". Peo üllatuskülalised olid Koit Toome ja Uku Suviste."

Mustlasvankri kaunid kõlad Käsmus juuni 2010

Django Reinhardt sündis Belgias mustlase päritolust ja kolis noorelt Pariisi elama. Ta mängis algul viiulit, siis õppis banjo-kitarri, millega ta kuulsust teenis. Mida paljud ei tea, ta oli tulekahjus ennast nii vigastanud, et mängis soolosid ainult kahe sõrmega. Arstide arvamusel polnud tal lootust jalutada, aga imed juhtuvad! Reinhardt asutas koos tuntud viiuldajaga Stephane Grapelliga keelpillide džässbändi Hot Club de France 1934 aastal, mis oli suureks inspiratsiooniks Raimond Valgrele.

Valgre ise polnud veel pakkunud välja oma kuulsaid lugusid, nagu Muinaslugu muusikas”, mis ilmus alles 1939 aastal. Ta oli hea pillimees ja hakkas 1937 aastal mängima Viru kohvikus trumme ja klaverit, siis ka laulma. Huvitav on teada, et ta kirjutas orkestri jaoks ka plaatidelt lugusid maha, näiteks Reinhardti soolod, mida ta mängis mitte kitarril, vaid klaveril või akordionil. Valgre häälest pole mingit plaati aga ta pidavat kõlama kui Bing Crosby.

Marko Matvere on kuulus eesti näitleja ja lavastaja aga ta on juba ammust ajast olnud huvitatud mustlaste muusikast. Maikuu lõpul Pärnus Café Grandi väljamüüdud muusikasalongis ta kandis ette Mustlasvankri kava vaimustatud publikumile, siin on jutt. Tähed teavad on Matvere laul "Les Misérables", osas Javert.

Öö, sünge ja pime.
Ma kõnnin su kannul, patune mees, langenud mees.
Issand, ma vannun: me kohtume taas,
kord me kõik sinu ees, kord me kõik sinu ees.
Sa kõnnid hämarail teil,
mu samme Looja ent seab.
Kelle maailmas valitseb õiglus,
kasu saama peab.
Tean, et kui langeb sabaga täht,
see tõotab vaid head.

Käsmu ranna kavas on laule operettidest, vene romansse, rahvalikke lugusid, Balkanimaade muusikat ning maailmakuulsa mustlaspäritolu kitarrivirtuoosi Django Reinhardti loomingut.

Kalevipoja jäljed Käsmu rannas 6. juunil 2010

Kui noor Kaelvipoeg oli suuremaks sirgunud, ta oli nii tugev et rebis puud juurtega maast välja ja viskas rändrahnu nii vette, et see veepinda puudutades korduvalt õhku tagasi põrkas. Kuna ta hästi palju viskas, nii saigi Käsmu rand kivimürakatega kaetud.

Johannes Uiga oli tuntud Lõuna-Eesti maastikumaalija; harva on leida tema poolt maalitud põhja rannikut. Teda nimetati Eesti Cezanne'iks; suurimat mõju avaldas talle Aleksander Vardi. Uigale pakkus suurt rõõmu Pühajärve maalide. "Kunstnik ehitas paadi, millega ta sai tundideks järvele maalima jääda, et valminud töödega naasta. Ta kujutas loodust isikupärase tunnetuse ja suhestumisega ruumi, kus olulised ei olnud detailid, vaid maa, vesi ja taevas ise." Kunstik suri 1998 aastal.

Rahvajutu järgi ujus Kalevipoeg Käsmu rannast Soome. Seal ta kohtus kuulsa sepa Ilmarinega, kes oli valmistanud vägeva mõõga. Seitse aastat tagus ja teritas sepp koos poegadega, seitset võlu sõnu sai mõõgale peale loetud ja seitset seltsi vees oli ta karastatud. Mõõka oli tellinud Kalevipoja isa vana Kalev enne surma.

Tänapäeval on võimalik külastada Käsmu Meremuuseumi ja oma silmaga näha võrdset viikingute mõõka:
Maidla mõõk Käsmu Meremuuseumis;

"Ida-Virumaalt Maidla külast põllutöödel ilmselt muistsest kalmest leitud mõõk on tõeline haruldus. Eestis on seni leitud kokku umbes 70 terviklikumat muinasaegset mõõka, aga see on üks paremini säilinud eksemplare üldse. Hästi on säilinud mõõga kõik osad: teramik, torujas metallist käepide, nupp ja kaitseraud. Dateeritud on neid nn Eesti viikingiaega, s.t 11. sajandi teise poolde või 12. sajandi algusse."

Käsmu viikinglaeva merre veeskamine toimub 6. juunil Käsmus:

"Üle pika aja on Käsmus jälle rõõm tähistada laeva vettelaskmist, viimati lasti kordoni õues Kaevu valgamas vette laev Edmund 110 aastat tagasi - minu vana-vanaisa oli üks laeva neljast ehitajast, vanaisa siis alles õppis Käsmu Merekoolis. Nüüd siis neljas laev samal laevaehitusplatsil. Tähtsa sündmuse märkimiseks kutsume kokku kõiki huvilisi.

Kuna laev sai ehitatud 1000 aastase mudeli järgi, siis on eriti oodatud muinasajahuvilised ja käsitöömeistrid. Alustame 5. juunil, kohale on lubanud tulla Tartu viikingilaev Turm, kes peab oma aastast sünnipäeva. 6.juunil toimub viikingilaeva vettelaskmine, pidukõned ja Oorti kontsert."

Kalevala and Kalevipoeg

The Maiden of Northland
written by Aaron Shepard, illustrations Carol Schwartz
1996, 40 pages

This children's version of the hero tale Kalevala is simply and elegantly written by Aaron Shepard. It tells the story of two friends and rivals, Vainamoinen (greatest of magicians, who helped create the world) and Ilmarinen (the blacksmith who forged the heavens). They travel from Kalevala, set in the south of Finland, to the land of magic (Pohjola) in the north, to win the hand of Aila, daughter of Louhi, a powerful witch with the ability to change shapes. The illustrations are beautiful and wonderfully detailed.

Elias Lönnrot compiled Kalevala in the 1800s as he travelled throughout Finland collecting folk poems and songs. The poetry was usually sung to tunes, sometimes accomonpanied by the kannel-kantele (a five-string zither). The songs were based on folk tales from ancient times that were handed down by word of mouth. The first version, called Old Kalevala, appeared in 1835-1836. The final version of his epic poem, consisting of 22,795 verses, divided into fifty cantos or "chapters", was published in 1849. The first English translation appeared in 1888, the latest in 1998.

Friedrich Reinhold Kreutzwald started writing the Estonian national epic, Kalevipoeg, in 1850. It was based on an outline presented by Friedrich Robert Faehlmann at an academic lecture in 1839. He also travelled around Estonia collecting stories and songs. His epic tale first appeared as a series of academic publications; the final version of his epic poem was published in 1862 in Finland. It contained 19,023 verses and was divided into 20 cantos.

The word sampo may have originally referred to a pillar, a sort of good luck charm, but the original meaning was lost over the years. It has represented a magical chest, boat, eagle or mill; something that brought good fortune to its owner. In Ancient Powers of the Baltic Sea Finnish author Matti Klinge explores the concept of sampo-sammas as an ancient boundary marker, similar to the Roland statues that appeared all over Europe in medieval times.

The word ausammas in Estonian means monument, hauasammas is tombstone, tugisammas means pillar and ilmasammas is a very old person. Interestingly, the word sammal or moss, is not related to sammas, (although it does grow on old monuments).

Sammas (post) in Estonian derives from an indo-european word stambhas while sammal comes from the same Finnish-Lapland word group as huul, hõbe, ilves, ime, mahl, nina, kurk, nälg, põud, põõsas.

From Lembit Vaba:
Kalima oletus [Kalima 1930: 346–347], et e. sammas võiks tuleneda indo-iraani algkujust stambhas, sm. seiväs ja eL saivas võiksid olla sama ootuspärased balti *steibas ~ *staibas kujude järglased kui eP teivas..”
(Mägiste 1932: 131.)

Eurosvision hopefuls 2011?

EWOKS vs OORT. which one will get through?

Ewok Karaoke from Rob Tyler on Vimeo.

Eurovision on üks kõige populaarsematest kultuurilistest televisiooni saadestest maailmas. Arvamused on, et saade on kogunud üle 100 millioni kuni 600 millioni vaatajaid viimaste aastate jooksul. Võistlus avati 1956 aastal nimega "Eurovision Grand Prix" Luganos, Šveitsis. Seitse riiki võtsid osa (Šveits võitis). Ajaga nimi muutus Le Grand-Prix Eurovision de la Chanson Européenne", lõpuks jäi lihtsalt Eurovision Song Contest.

Some famous Eurovision winners are:

ABBA
- won Eurovision in 1974 with their hit "Waterloo". They tried the year before with "Ring, Ring" but didn't get through the Swedish finals.

KATRINA AND THE WAVES (UK)
- won in 1997 with one of their hits "Love shine a light"; the release of their other hit "Walking on Sunshine" celebrates 25 years.

CELINE DION
- won for Switzerland in 1988 with "Ne Partez Pas Sans Moi" (Don't Leave without Me). She also recorded a German version of it called "Hand in Hand".